Esimest korda tähistatakse pärandniitude päeva

Tänapäeval tähendab pärandniitude hoidmine eelkõige niitmist või loomade karjatamist ja nii on heinatööde algust märkinud heinamaarjapäeval pärandniitude päeva tähistamine igati sobilik. Looduslikud niidud on meie esivanemate pärand, mis kujunenud inimese ja looduse koostöös aastasadade või isegi aastatuhandete vältel.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder avab pärandniitude päeva Kuressaares Loode tammikus, mis on hea näide riigiasutuste – RMK, keskkonnaameti, keskkonna- ja maaeluministeeriumi ning eraettevõtjast hooldaja koostööst ühe pärandkoosluse taastamisel ja hoidmisel.

«Praegu on käes aeg, mil meie niidud on kõige värvikirevamad ning näha ja kuulda on, kuidas niidul elu keeb. Euroopa põlised ökosüsteemid – pärandniidud – vajavad senisest suuremat tutvustamist, kaitset ja hooldamist ning seepärast tähistame heinamaarjapäeval pärandniitude päeva. Mul on hea meel teatada, et oleme saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu puisniitude LIFE'i programmi projektile, mille abil plaanitakse Eestis taastada järgmise viie aasta jooksul 500 hektarit puisniite,» ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Lisaks on Eestis käimas teine LIFE'i projekt «Loodusrikas Eesti», kus muude teemade kõrval pühendutakse põllumajandusmaastike elurikkuse kasvule ja pärandkoosluste taastamisele.

Pärandkoosluste hooldajad ja teadlased kogunevad täna Alam-Pedjal, et arutada luhtade majandamise kitsaskohtade üle ja otsida teadlastega koostöös lahendusi jätkusuutlikuks hooldamiseks. «Ühtmoodi tähtsad on Alam-Pedjale omased märjad niidud kui ka Lääne-Eesti maastikku ilmestavad puiskarjamaad ning kuivad kadakatega niidud. Erinevus tähendab seda, et kõikjal ühesuguseid majandamisviise ja praktikaid kasutada ei saa,» ütles keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Eesti on võtnud eesmärgiks suurendada pärandkoosluste maahooldajate arvu praeguselt 800lt tuhandeni, parandada hoolduses olevate pärandkoosluste sidusust ja kasvatada pärandkoosluste pindala 2027. aastaks vähemalt kuni 50 000 hektarini. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline jätkata tegevust juba hooldatavatel aladel ja taastada kinnikasvanud piirkondi.

«Samuti nõustada ja tõsta teadlikkust põllumeeste, maaomanike ja ka praeguste majandate seas, sest vaid nii saame tagada ilusate ja liigirikaste pärandniitude kvaliteedi säilimist tulevastele põlvedele,» ütles Kaidi Silm. Keskkonnaminister tuletas meelde, et pärandkoosluste hoidmine aitab väärtustada ja hinnata Eesti kõige elurikkamate koosluste tähtsust nii Eesti looduse mitmekesisuse kui ka Eesti kultuuriloo ja identiteedi hoidmisel. Need kooslused on seotud pea poolte meil esinevate liikidega, kas siis elupaigana või toitumisaladena.

Fotokonkurss «Elu on lill» kutsub märkama ja jäädvustama pärandniite, sealseid liike ja hooldamisega seotud töid. Vaata lähemalt.