FOTOD ⟩ Männiku karjääris uppus laps

Sündmusele reageerinud Nõmme päästekomando meeskonnad alustasid olemasoleva info põhjal veekogus otsinguid ja politsei tegi kindlaks, et poiss ei viibi kadumiskoha läheduses maismaal. Samuti kaasusid juba enne päästemeeskondade kohale jõudmist poisi asukoha tuvastamisse rannakülastajad, kes olid abiks veepiiri lähedase ala läbiotsimisel.

Päästetööde käigus õnnestus kohaliku kohviku turvakaamerate salvestiste abil teha kindlaks poisi täpne vettemineku koht ja otsinguala kitsendada. Kell 17.40 leidsid päästjad kolme meetri sügavusest veest uppunu.

Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist Liis Truubon meenutas, et tuleb veerõõme nautivaid lapsi tuleb tähelepanelikult jälgida . «Laste ohutunnetus on tihtipeale nõrgem kui täiskasvanutel ja seetõttu on ka õnnetused kiired tulema. Lapsevanematel tasub olla eriti hoolas ja hoida lastel pidevalt silm peal. Õnnetuseks piisab vaid hetkest ja seepärast ei tohi lapsi omapäi vette lubada, seda isegi siis, kui lapse ujumisoskus on väga hea,» pani ta südamele.

Ettevaatlikkust ei tohi unustada ka vees mängides. «Laste lemmikud on täispuhutavad loomad ja kummimadratsid, millega on mõnus vees sulistada. Kerge tuulega kipuvad täispuhutavad rannamänguasjad aga kaugele triivima ja harvad pole juhud, kui lapsed on kummimadratsil sulistades kogemata avamerele jõudnud. Sealt omal käel ohutult tagasi jõudmine on aga keeruline kui mitte võimatu,» rääkis Truubon. Seetõttu tulebki täispuhutavate mänguasjadega mängida madalas vees ja täiskasvanute pilgu all. Siis on õnnetuse juhtumise tõenäosus väike.

Lisaks rannaalale tasub hoolas olla ka kodu lähedal. «Lastel tuleb silm peal hoida ka siis, kui nad mängivad koduhoovis täispuhutavas basseinis. Kodu lähedal tasub hinnata ka teisi võimalikke veeohte – jälgida tuleb, et kaevud oleksid kaetud ja ligipääs tiikidele, järvedele ja teistele veekogudele oleks piiratud. Maandatud riskid aitavad ära hoida õnnetustesse sattumist,» selgitas Truubon.

Päästeameti teatel on karjäär on kunstlik veekogu, mile põhjareljeef on väga ettearvamatu. Põhilised karjääride ohud on ettearvamatu põhjareljeef, teravate servadega ja roostes veealused esemed ja veetaimed. Samuti läheb karjääris vesi järsku sügavaks.

Sellel aastal on Eestis uppunud 23 inimest, neist kuus Harjumaal.