Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: hoolduskindlustus tuleb siduda laste arvuga (4)

Ta rõhutas, et sisulist maksudebatti on vaja, aga selle puhul on vaja kogu tervik lauale tuua ning tervik algab küsimusest, milline maksukoormus üldse on.

Muuli tõi välja, et Ratase sõnul ei tohiks vähendada riigi pakutavate teenuste hulka. Seega võib arvata, et ta pidas silmas ainult maksude poolt, mitte riigi kulutuste poolt. Üldiselt on Muuli Aavikuga nõus, et Eesti riigil on palju kohti, mille kulutusi võiks üle vaadata. Mitu valitsust on lubanud või ähvardanud teha riigieelarve revisjoni, aga tundub, et selle jaoks pole poliitilist tahet.

Kui rääkida konkreetselt Ratase välja käidud ideedest, siis hooldamine on Muuli hinnangul probleem. Nende inimeste jaoks, kes peavad omakseid hooldama hommikust õhtuni, sest neil pole raha hooldajat palgata, on see suur koormus. Hoolduskindlustusmaksu ettepanekule kõige lähem analoogia on tema jaoks töötukassa, kuhu nii tööandjad kui -võtjad maksavad mõni protsenti palgast, et kriisi ajal oleks võimalik töö kaotanud inimesi toetada.

Aavik tõi murekohana välja, et tööandjate hinnangul on tööjõu maksustamine proportsionaalselt niigi kõrge. Eesti konkureerib siin teiste riikidega ning kõrge maksukoormus takistavat investeeringute tegemist ja töökohtade loomist. Ilmselgelt on hooldamine probleemiks, aga hoolduskindlustusmaksu loomisega ei võeta suund tööjõukulude vähendamisele.

Muuli tõi välja, et vanad inimesed ei saagi enda ülalpidamiseks tulu teenida. «Aga minu küsimus on see, et me justkui kõikide nende mõtete juures valmistume Eesti rahva väljasuremiseks. See on kogu see mõte, mis meil on, et tööealisi inimesi jääb vähemaks, lapsi jääb vähemaks, vanu inimesi tuleb kogu aeg juurde. Aga lõpuks ei tule ju vanu inimesi ka juurde, kui lapsi ja tööealisi ei ole. Kuidas me seda ühiskonda üleval peame? Ega vanainimese ülevalpidamiseks ei lähe vaja ainult raha. Selleks läheb vaja ka sanitare, õdesid, arste, pagareid, kes toitu toovad ja nii edasi,» kirjeldas ta.

Aavik sõnas, et talle jääb paljude vasakpoolsete initsiatiivide puhul mulje, justkui inimese elu mõte oleks saada suurt pensioni. Vanade inimeste eest hoolitsemise probleem on olemas ja sellele tuleb lahendus leida, aga mõtteviis jääb tema jaoks imelikuks.

Muuli pakkus lahenduseks, et hoolduskindlustus ja pensionid tuleb siduda laste arvuga. Muidu pole lapsi millekski vaja, kui inimene riigistatakse ära ning kogub oma elu lõpuks ise raha.

Aavik märkis, et ta muidu oleks nõus, aga pensionikindlustuse mõte sai alguse sellest, kuidas hoolitseda nende inimeste eest, kellel lapsi ei ole.

Muuli sõnas, et ta ei mõelnudki seda, et lastetud peaksid vanas eas tänaval ilma toidu ja peavarjuta ära surema. Minimaalne hooldus tuleb garanteerida kõikidele inimestele, aga suurem pension või parem hooldus peaks sõltuma sellest, kui palju maksavad lapsed riigikassasse makse. Kui lapsi ei ole, on inimesel olnud rohkem võimalusi endale raha koguda ja mitte laste peale kulutada.

Aavik tõi esile, et kui riik kehtestab kõrged maksumäärad, tekib surve kehtestada erandeid, mida targemad ja võimekamad suudavad ära kasutada. Ratase jutt dividendide maksustamisest sotsiaalmaksuga on Aaviku hinnangul konkurentsi vaatest rumalus, sest sellisel juhul hakkavad ettevõtted välja liikuma. «Kui seda jõhkralt kehtestada, siis see tähendaks, et meil ettevõtlust varsti enam ei oleks,» ütles ta.

Ta leidis, et Ratase ettepaneku sisu on selles, et OÜtades ei saaks oma palka niimoodi välja võtta, et OÜ omanik on palju paremas seisus kui tavaline palgatöötaja. Sellisel juhul aga ei peaks rääkima dividendide maksustamisest, vaid tuleks tõsta sotsiaalmaksu miinimumi ning samal ajal kehtestada sotsiaalmaksu lagi. See kehtiks ühtviisi nii äriühingute juhtorganite liikmetele kui ka tavalistele palgatöötajatele.

Muuli sõnas, et maksustada tuleks siiski tarbimist. Käibemaks on kõige lihtsam maks, mida pisut tõsta, kui on vajadust Eesti riiki paremaks teha. See sobib kokku ka erinevate kliimaeesmärkidega.