Pühad tõid päästele 578 väljakutset

«Suurem osa tormi põhjustatud kahjudest likvideeriti juba 23. juunil. Eile said päästjad tormi järelmõjude asjus 37 väljakutset ning enamasti oli tegemist teedele langenud puudega,» ütles päästeameti vastutav korrapidaja Indrek Ints.

Väljakutseid tulekahjudele oli jaanipühadel 187, neist 120 olid põlengutele väljaspool hooneid ning metsas ja maastikul. Kõigist tulekahjuväljakutsetest vaid 19 olid kaebused naabri jaanilõkke kohta.

Mullu oli enamik tulekahjude väljakutseid seotud naabritevaheliste arusaamatustega. Eile said päästjad 38 väljakutset, et kontrollida jaanitulest vinduma jäänud lõkkeasemeid, kus mitmel puhul põletati eelmise päeva pidustustest alles jäänud prahti.

Jaaniajal tegid kutselised ja vabatahtlikud päästjad lõkkepatrulle, et kontrollida lõkete vastavust ohutusnõuetele. Kontrolliti 398 lõket, puudusi esines 25 juhul. Enamasti olid nõuetele mittevastavad lõkked liiga suured, lõkkes põletati prügi ning mitmel juhul puudusid lõkkemeistri käeulatusest esmased tulekustutusvahendid.

Tänavu kutsus päästeamet inimesi juba neljandat korda üles leidma igale jaanilõkkele valvurit, väljakutse võttis vastu 508 inimest. Mullu pani end lõkkeohutuse eest vastutavana kirja 729 inimest. Kuna ilmad olid tänavu tavapäratult palavad, jäeti mitmed varem planeeritud jaanituled tegemata ning seetõttu oli ka valvureid vähem kui mullu.

«Üldiselt olid inimesed pühade ajal hoolsad ja pidasid tuleohutusreeglitest hästi kinni. Appi tõttas ka ilm. Jaanilaupäeva vihmahood leevendasid tuleohtlikku olukorda looduses ning aitasid seeläbi ka tuld paremini kontrolli all hoida,» selgitas Ints. 

Kuigi loodus on Riigi Ilmateenistuse tuleohukaardi kohaselt muutunud Eesti lääne- ja loodeosas vihmade järel taas niiskeks ja võrdlemisi tuleohutuks, tuleb meeles pidada, et suuremas osas Mandri-Eestis on siiski keskmine või suur tuleoht. «Seega tuleb lõket tehes ja grillides pidada jätkuvalt kinni kõikidest tuleohutusnõuetest,» pani päästeameti vastutav korrapidaja kõikidele südamele.