Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Presidendi kõne valmistas orkestrantidele tuska (19)

Copy
Kaitseväe akadeemia
Kaitseväe akadeemia Foto: Ardi Hallismaa

President Kersti Kaljulaidi kõne reservi arvatud rühmaülematele lipniku auastmete kätteandmisel kolmapäeval Tartus tekitas kaitseväe orkestriga seotud inimestes pahameelt.

President lausus oma kõnes muu hulgas, et iga euro, mis kaitseväe eelarvest kulub otseseks lahingutegevuseks mittevajalike kulude, n-ö sümbolväärtusega ettevõtmiste alla, on raha, mida reservüksustele, nende varustusele ja moonavarudele enam ei jagu.

«Seetõttu toetan mina kindral Heremi ja kindral Palmi arusaama sellest, mida nemad nimetavad «koledaks kaitseväeks». Sel väel pole kõige uhkemaid univorme, peatselt ka mitte täiskutselist orkestrit, pole palju muid paraadväljakule sobilikke ja ilusaid asju,» kõneles president Kaljulaid.

Kaitseväe orkestri koondamisele, ühendamisele ja ümberkorraldamisele pühendatud Facebooki lehe postituses vastati selle peale: «Kujutage ette, et ülemus, kellele te olete väärikalt aastaid tööd teinud, räägib teist kõigi ees avalikult kui millestki mittevajalikust, kiidab heaks teile serveeritud koondamisotsuse ja istub seejärel esiritta, et vaadata, kuidas te alandlikult seda tööd ikka edasi teete, kuniks on lubatud. Ja seda kõike ilma nii eelnevalt kui järgnevalt teie poole otse pöördumata.» 

Veel märgitakse, et täpselt nii juhtus 16. juunil, kui president Kersti Kaljulaid pärast terve kuu pikkust vaikimist kandis Kaitseväe Akadeemia lõpuaktustel ette oma orkestrivaenulikud kõned, peale mida astus lavale kaitseväe orkestri kvintett ning esitas esireas istuvale presidendile ja teistele saalisviibijatele aktuse ilustamiseks muusikat.

«President Kersti Kaljulaid läheb ajalukku, olles tegemas midagi, mida saja aasta jooksul on Eestis varem teinud ainult Nõukogude Liidu võim,» tõdeti sotsiaalmeedia postituses.

Samas tunnustatakse kaitseväe orkestri kvinteti liikmeid, kes olenemata olukorra absurdsusest tegid väärikalt ja kvaliteetselt aumeestena oma tööd.

Tagasi üles