EKRE tahab piirata erakondade liikmete nimekirjade avalikustamist (4)

Riigikogu liige Paul Puustusmaa viitas, et Euroopas on kaks riiki, kus erakondade lihtliikmete nimekirjad on avalikud – Eesti ja Läti. «Ülejäänud riikides on ammu aru saadud, et isikute poliitilised vaated, sealhulgas parteiline kuuluvus on selgelt mõistetav ja vaadeldav isikuandmete osana. Erakondadesse kuulumine, mis ühtlasi on ka isiku poliitilise vaate avalikustamine, ei ole kooskõlas isikliku ja sotsiaalse turvalisusega. Erakondliku kuuluvuse avalikustamine peaks olema iga inimese isiklik otsus,» selgitas ta.

«Eestis on küll ja veel juhtumeid, kus isiku erakondlik kuuluvus on mõjutanud tema väljavaateid tööturul. Eriti tuntavalt mõjutavad poliitilised eelistused tööd ja sotsiaalseid suhteid kohalikes omavalitsustes. Aastatetagune otsus teha Eesti parteide liikmete nimekirjad avalikuks tõukus ilmselt soovist suurendada Eesti poliitika läbipaistvust. Praktikas aga tõi see kaasa poliitilise kiusu, mis mitte ei edenda, vaid lammutab Eesti poliitilist kultuuri,» lisas Puustusmaa.

Puustusmaa sõnul liigitatakse erakondlik kuuluvus Euroopas üldiselt tundlike eriliigiliste isikuandmete hulka. «Nendeks on isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta,» loetles Puustusmaa.

«Eesti erakonnaseadus peaks lähtuma euroopalikest arusaamadest isikuandmete kaitse ja isikliku turvalisuse osas. Teisisõnu, erakondlik kuuluvus ei peaks kuuluma avalikustamisele.»

Puustusmaa sõnul ei puuduta EKRE esitatud eelnõu erakondade juhtkonna liikmeid – nende nimed jääksid endiselt avalikuks.