/nginx/o/2021/03/01/13657469t1hcdb5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/15/13850036t1h9d94.jpg)
Märt Treieri teatridebüütnäidend «Ja kui nad surnud ei ole...», mille autor ka ise lavastas, kipub publikut alahindama, esitades üht mõtet korduvalt eri sõnastuses ja väsitades vaataja uhke kulminatsiooni saabumiseks hoopis ära.
Tellijale
Looja püüdleb Vooremaal surematust
Teatrivaatajal on raske hinnata lavastust, mille on kirjutanud lavastaja ise. Samaaegselt kaks eesmärki – kumb on olulisem? Märt Treier ütleb kavalehel oma näidendi kohta: «Tõuke tüki kirjutamiseks sain loojate alalisest ja kustumatust ihalusest luua midagi, mille väärtuses ei ole põhjust kahelda mitte kellelgi. Aga mida teha, kui annet ei jagu?» Julge küsimus, mille ilmselt esitas endale ka loo autor.