/nginx/o/2017/10/15/7215533t1hed46.jpg)
Sügisestel kohalikel valimistel on võrreldes varasemaga mitmeid muudatusi: lisaks sellele, et valimiskampaaniat saab teha ja välireklaami saab näha ka valimispäeval, on ka valijate nimekiri elektrooniline.
Tänu elektroonilisele valijate nimekirjale pole valija enam seotud kindla valimisjaoskonnaga, vaid võib oma ringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda.
Riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul muudab elektrooniline valijate nimekiri ka valimiste korraldajate elu lihtsamaks: pärast seda, kui valija tuvastatakse isikut tõendava dokumendi (ID-kaardi, passi või juhiloa) alusel, sisestab valimiskomisjoni liige infosüsteemi inimese isikukoodi, mis näitab, kas inimene on hääleõiguslik ning kas ta on juba hääletanud või mitte.
Kohalike omavalitsuste valimistel on hääletamisõigus vähemalt 16-aastasel valijal, kelle elukoha aadress on rahvastikuregistrisse kantud hiljemalt 30 päeva enne valimisi.
Lisaks Eesti kodanikele saavad kohalikel valimistel hääletada ka Eestis elavad muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud; Eestis püsivalt elavad välisriigi kodanikud; Eestis püsivalt elavad kodakondsuseta isikud.
Alaliselt välisriigis elav (rahvastikuregistris märgitud elukoht on väljaspool Eestit) Eesti kodanik kohalikel valimistel hääletada ei saa. Seetõttu ka esindustes hääletamist ei toimu. Ajutiselt välismaal viibival Eesti kodanikul on võimalus e-hääletada.
Allikas: riigi valimisteenistus
Seejärel teeb jaoskonnatöötaja arvutis elektroonilisse valijate nimekirja märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta. Elektrooniline valijate nimekiri asendab seni jaoskondades kasutusel olnud pabernimekirjasid. «Kui kõik on korras, saab ta (valija) hääletamissedeli ning annab allkirjalehele allkirja sedeli saamise kohta,» selgitas Koitmäe.
Edasine hääletamine läheb vanaviisi: inimene läheb hääletamiskabiini, mille seinal on kandidaatide nimekiri, sealt valib inimene meelepärase kandidaadi välja, kirjutab numbri hääletussedelile ning enne kokkumurtud sedeli valimiskasti laskmist vajutab jaoskonnatöötaja selle välisküljele pitsatijäljendi.
«Valijate nimekiri on elektrooniline, aga kandidaatide nimekiri on täpselt samasugune: jääb samamoodi paberiga seinale,» toonitas Koitmäe.
Elektrooniline valijate nimekiri tähendab ka seda, et hääletaja pole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga, vaid võib oma ringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda.
Valimisteenistusel on ka «Plaan B» juhuks, kui peaks esinema tõrkeid internetiühenduses. Siis jääb sedel hääletuskasti panemata ning taustakontroll tehakse siis, kui internetiühendus taastub. «Kui side taastub, kontrollitakse, kas nad on hääletanud, kas on hääletamisõiguslikud ja kui kõik on korras, siis võetakse see arvesse,» selgitas Koitmäe.
Samuti on võimalik valimispäeval jaoskonnas hääletades muuta oma e-hääletuse otsust. «Seda võimalust eriti ei kasutata,» nentis Koitmäe, lisades, et viimastel valimistel oli selliseid inimesi alla saja.
Kandideerimisõigus on hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on saanud hiljemalt 12. septembriks 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, st elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub hiljemalt 1. augustil 2021 selle valla või linna territooriumil.
Allikas: riigi valimisteenistus
Lisaks sellele, et valimisplakatid võivad olla tänavapildis ka valimispäeval, võivad poliitikud teha valimiskampaaniat ka valimispäeval. Ainus koht, kus valimiskampaaniat teha ei tohi, on hääletusruum. Kui näiteks kaubanduskeskuses on hääletusala piiratud vaheseintega, on just see hääletusruum. «Kui ei ole, tuleb kogu aatrium lugeda hääletamisruumiks,» näitlikustas Koitmäe.
Nii võib sisuliselt hääletusruumi ees seista poliitik ning viimase minutini valimiskampaaniat teha. «Jah, see on uus olukord,» nentis Koitmäe. Tegemist on esimeste valimistega pärast välireklaami keelu tühistamist.
2005. aastal võeti välireklaami keeld seadusena vastu ning selle üks eesmärk oli vähendada valimiskampaaniate kulusid ning raha osakaalu poliitilise võimu saavutamiseks. Ka loodeti, et kaovad näiteks majasuurused valimisplakatid ning loodeti, et sedasorti võidu reklaami ostmise asemel suureneb poliitilise argumentatsiooni osa. 2017. aastal pöördus õiguskantsler Ülle Madise riigikogu poole palvega kaotada välireklaami keeld. Ta möönis, et valimiskampaaniad pole sisukamaks muutunud ning samuti piirab seesugune keeld ülemäära eriti kohalikel valimistel osalejate võimalusi.
2019. aasta riigikogu valimistel esitati valimisagitatsiooni piirangu ja poliitilise välireklaami keelu rikkumise kohta 32 teadet, politsei alustas ühe väärteomenetluse. Samal aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel alustati kaks väärteomenetlust, rikkumise teateid esitati 16 ning selgitustaotlusi esitati 47.
2019. aasta detsembris tühistas riigikogu poliitilise välireklaami keelu. Erakondadele jääb alles kohustus esitada valimiskampaania aruandeid ning reklaamikulusid.
Poliitilise reklaamikeelu tühistamine tähendab, et aktiivset valimiskampaaniat saab teha ka valimispäeval ning ka plakatid võivad linnaruumis olla vähemalt valimispäevani. Ainsana jääb kehtima keeld teha valimisagitatsiooni või reklaami hääletusruumis.
Ka vähendab muudatus politsei koormust: näiteks ei pea korrakaitsja menetlema kaebusi mõne välireklaami kohta või valimispäeval toime pandud rikkumisi, nagu näiteks raadiosaates üleskutse hääletada erakonna poolt.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril 2021.
Kohalikke omavalitsusi on Eestis 79: 15 linna ja 64 valda.
Allikas: rahandusministeerium, riigikogu, Postimees.ee
Kui sügisel peaks Covid-19 olukord halvenema, palutakse hääletamisel kanda maski, desinfitseerida käsi ja tööpindu hääletusalas ning hoida distantsi. «Kui peaks olema olukord, et Covid-19 situatsioon on tõsine, on e-hääletamine tõepoolest ohutum meetod hääletamiseks,» lisas Koitmäe. Valijate hajutamiseks soovitab valimisteenistus hääletamist mitte jätta viimasele päevale: hääletada on võimalik kogu nädala jooksul.
Hiljemalt oktoobri esimesel nädalal saadab siseministeerium igale aadressile, kus elab kas või üks hääleõiguslik inimene valimiste teabelehe. Valimiste teabelehel on kirjas üldine info valimisõigusest ja märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad vallas või linnas.
Hiljemalt oktoobri esimesel nädalal saadab siseministeerium igale aadressile, kus elab kas või üks hääleõiguslik inimene valimiste teabelehe. Kes on teinud eesti.ee-s vastava märke, saavad selle info e-kirjaga.
Teabelehel on kirjas üldine info valimisõigusest ja märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad vallas või linnas.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saab hääletada ajavahemikul 11.–17. oktoober. Nii koonduvad valimised ühte nädalasse ning lõppeb valimispäevaga pühapäeval.
Esmaspäevast laupäevani ehk 11.–16. oktoobrini saab eelhääletada nii pabersedelil jaoskonnas kui ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt saab hääletada alates esmaspäevast kell 9 kuni laupäeva õhtul kella 20ni. Jaoskonnad avatakse eelhääletusel kella 12st.
Pühapäevasel valimispäeval, 17. oktoobril, toimub ainult pabersedeliga hääletamine. Soovi korral saab valija oma e-häält jaoskonnas ka valimispäeval hääletades muuta.
Esmaspäevast kuni neljapäevani on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda.
Reedel, laupäeval ja pühapäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas.
E-HÄÄLETAMINE
- E-hääletada saab arvutis, sisestades ID-kaardi ID-kaardi lugejasse või arvuti ja mobiil-ID abil.
- Turvaliseks ja sujuvaks e-hääletamiseks kontrolli eelnevalt oma ID-kaardi tarkvara, arvuti operatsioonisüsteemi ja viirusetõrjetarkvara uuendusi.
- 30 minuti jooksul pärast hääletamist on võimalus oma e-hääle kohalejõudmist kontrollida nutiseadme (nutitelefon, tahvelarvuti) abil.
Allikas: riigi valimisteenistus
/nginx/o/2021/06/14/13847041t1h2d97.jpg)
1. ELEKTROONILINE VALIJATE NIMEKIRI
Hääletaja ei ole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga, vaid võib oma ringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda.
2. ÜHTNE VALIMISNÄDAL
Paberhääletamine toimub esmaspäevast pühapäevani.
Elektrooniline hääletamine toimub esmaspäevast laupäevani.
Pühapäeval saab hääletaja jaoskonnas oma e-hääle paberil tühistada. Kehtima jääb viimasena antud hääl.
E-hääletamise tulemused selguvad senisest hiljem.
3. AGITATSIOONIPIIRANGUD KAOVAD
Kaob valimisagitatsiooni piirang valimispäeval.
Kaob poliitilise välireklaami keeld.
Valimisrahu peab olema tagatud hääletamisruumides.
Allikas: riigi valimisteenistus
Oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel aitab esimest korda valijate küsimustele vastata häirekeskus ja seda ööpäevaringselt.
Valimiste infotelefonilt saab vastused üldistele valimistega seotud küsimustele. Keerulisema mure korral suunab häirekeskus kõne edasi eksperdile.
Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe märkis, et tänavu hakkas kehtima hulk valimisseaduste muudatusi ja sellega seoses on oodata palju küsimusi.
Kiiretele küsimustele valimiste toimumise aja, koha, korralduse, hääletamisviiside ja kandidaatide kohta leiab helistajale vastuse häirekeskuse töötaja. Lisaks vastatakse esmatasandil kõik küsimused kontaktandmete leidmise, COVID-i ajal valimiste korralduse ohutuse tagamise ja valimiste ligipääsetavuse kohta.
Keerulisematele valimistega seotud küsimustele vastavad Riigi Infosüsteemi Ameti, riigi valimisteenistuse ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eksperdid, kellele häirekeskus kõned suunab.
Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnul on koroonapiirangutega seotud küsimuste tulvale vastamisega saadud tugev kogemus. Alvela sõnul on eelmise aasta märtsist avatud riigiinfo telefon vastanud üle 222 000 koroonaviirusega seotud kõnele.
Valimiste infotelefonile 631 6633 saab kohalike valimiste korraldusega seotud küsimustes helistada 7. oktoobrist 18. oktoobrini 2021. Küsimustele vastatakse eesti, vene ja inglise keeles.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)