E, 23.12.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG
Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Välismääraja ⟩ Kristi Raik: Soome ei hakka töörände puhul Eestile erandeid tegema (25)

The Social Democratic Party of Finland chairperson and Prime Minister Sanna Marin looks on at the election day reception of the party, during the election day of the Finnish municipal elections in Helsinki, Finland June 13, 2021. Lehtikuva/Vesa Moilanen/via REUTERS ATTENTION EDITORS - THIS IMAGE WAS PROVIDED BY A THIRD PARTY. NO THIRD PARTY SALES. NOT FOR USE BY REUTERS THIRD PARTY DISTRIBUTORS. FINLAND OUT. NO COMMERCIAL OR EDITORIAL SALES IN FINLAND. Foto: Lehtikuva
Copy

Eelmise nädala reedel ilmus Soome ajakirjanduses Eesti peaministri Kaja Kallase avalik pöördumine, milles Kallas juhtis Soome peaministri Sanna Marini tähelepanu Soomes töötavate eestlaste murele kehtestatud reisipiirangute pärast. Marin vastas Kallase murele üldiselt, et siseministeerium on ette valmistamas ettepanekuid töörändele seatud piirangute leevendamiseks. 

Eesti endine suursaadik Soomes Harri Tiido ja Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik arutasid Kuku raadio saates «Välismääraja», miks pinged töörände üle püsivad ning millised võiksid olla Soome valitsuse järgmised sammud. Raik tõi välja, et töörände küsimust mõjutab mõlema riigi sisepoliitika. Soome puhul oli just opositsiooniline Koonderakond see partei, kes Eesti peaministri Kaja Kallase saadetud kirja kommenteeris positiivselt.

Samal ajal on Soomes veidi muutunud kriitilisemaks suhtumine valitsuse koroonapoliitikasse. Raik rõhutas siiski, et enamus soomlasi hindab siiski kõrgelt valitsuse koroonakriisiga hakkama saamist. Kriitilised hääled kõlavad just ettevõtjate suust, kes tahaksid piirangute kiiremat tühistamist nii Soome sees kui piiridel.

Tema hinnangul pole oodata, et Soome oleks valmis eriliselt arvestama Eesti huvidega või meie suhtes erandeid vastu võtma. Peale Kaja Kallase kirja on olukord sama, sest oli näha, et Sanna Marini vastus piirangute vähendamisest oli antud üldises võtmes. Raik prognoosis, et kui lõpuks otsused tulevad, pole neis midagi spetsiifiliselt Eestit puudutavat.

Tiido nõustus Raigi seisukohaga, et Soome eelistab suhtuda võrdselt Euroopa Liidu ja Schengeni maadesse. Ta meenutas, et ka Balti mulli loomist vaatas Euroopa Komisjon kriitiliselt, sest erilahendusi ei pooldata. Teise aspektina Soome poliitika kujundamisel tõi ta esile nakatumisgraafiku trendi. Praegu on nakatumine tõesti kiirelt vähenenud, aga sama kiiresti läks see selle aasta alguses üles. Samuti on levimas uus tüvi, mistõttu saab Soome esitada vastuväiteid, et nakatumine võib veel hakata kiiresti tõusma.

Kogu olukorra põhjal on aga tekkinud rida küsimusi, mida Tiido sõnul võiks Eesti valitsus hakata aegamööda jutuks võtma, et võimalikke pingeid maha võtta. Esiteks meie töötajate seisund Soomes. Nii võiksid omavahel suhelda Eesti ja Soome ametiühingud ning küsida, millised probleemid heiastuvad Eesti töötajatega Soomes. Teiseks peaksid suhtlema maksuametid, et leida lahendusi võimalikele maksuprobleemidele.

Ta täpsustas lisaks, et Eesti töötajate arv on Soomes on vähenenud võrreldes ajaga, kui ta ise Soomes Eestit esindas. Esiteks väheneb palgavahe Soome ja Eesti vahel. Teiseks on Soome ehitusettevõtjad kurtnud, et eestlased küsivad korralikku palka ja õiglast lepingut, mis on Tiido hinnangul väga hea. Kui on lepingud sõlmitud ja maksud makstud, tekib ühiskonnas soodsam suhtumine Eesti töötajatesse, aga ühiskond heiastub valitsuse suhtumises, selgitas ta oma seisukohta.

Saatejuht Erkki Bahovski tõi sisse Euroopa Liidu (EL) mõõtme, sest Soome on alati olnud ELi poliitikate toetaja ning tahtnud olla ELi südames. Näiteks Soomes on kasutusel euro, samal ajal kui Taanis ja Rootsis ei ole. 2019. aastal tülitses Soome Ungariga, sest Ungari valitsus ei pidanud kinni ELi reeglitest. Nüüd rikub Soome kokkuleppeid ise, sest Euroopa Komisjon soovitas juba veebruaris Soomel ja veel viiel riigil piiriületusreegleid lõdvendada.

Raik ütles vastu, et Ungari puhul on tegemist Euroopa Liidu põhiväärtuste püsiva rikkumisega, Soome puhul saab rääkida ajutistest reisipiirangutest seoses tervisekriisiga. Samas on tema hinnangul mingil määral usutavust kaotanud Soome jutt sellest, kui oluline on reegleid järgida. Soome on Põhjamaadest kõige enam toetanud Euroopa integratsiooni, aga kriisioludes pole nüüd esimene kord, kui Soome hakkab võtma ELis erandlikke seisukohti. See näitab, et soomlaste rahvuslik lähenemine on lõpuks tähtsam kui püüdlus leida ELi ühishuvi.

Soome ettevaatlikkus paistab välja ka ELi koroonapassi küsimuses, sest pole sugugi teada, kas Soome on juuli algusest valmis programmiga liituma, mis peaks oluliselt reisimist lihtsustama. On võimalik, et Soome jätab endale erandeid või võtab rohkem üleminekuaega, prognoosis Raik.

Lisaks vaatlesid saatekülalised eile toimunud kohalikke omavalitsuste valimisi ning selgitasid, mis on valimistel muutunud olulisteks teemadeks, kes valimiste edasilükkamisest võitsid ja milliseid muutusi on nüüd oodata. 

Kommentaarid (25)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles