Kallas nimetas Ratase käitumist kahepalgeliseks (9)

Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister» tõid saatejuhid välja, et Keskerakond toetas teisipäeval kaitseminister Kalle Laanetit tingimuslikult ehk sidusid selle eelarvekärbetest loobumisega. Kallas vastas, et kuulas ka ise Keskerakonna positsiooni sõnastanud Oudekki Loone sõnu mõningase üllatusega ning talle tundus, et sellega umbusaldas Keskerakond oma erakonna juhte.

«Jah seda kõnet ma kuulasin ja teate, mis mõtted mul tekkisid? Keskerakonna fraktsioon järelikult umbusaldab oma esimeest Jüri Ratast, kes selle RES-i kokku leppis. Umbusaldab ka oma fraktsiooni esimeest Mailis Repsi ja valitsusdelegatsiooni juhti Jaak Aabi. See ei ole nii, et Keskerakond oleks justkui opositsioonis. Ei, nad on valitsuses, nad leppisid kokku.»

Kallas ütles, et eelmine valitsus nägi riigieelarve strateegiaga (RES) ette üle miljardi euro selliseid kärpeid, mida tegelikult ei sisustatud. See tuli tema sõnul jutuks ka Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses RES-i tehes.

«Jüri Ratas tuli sinna laua taha ja kõigepealt ütles, et see tühi (eelmise valitsuse -toim) eelarvekärbe ei ole tühi, see oli sisustatud. See oli miljardi jagu kärbet. Ja siis me hakkasime küsima, kus see siis on? Ei noh, 150 miljonit leida kärbeteks pole mingi probleem. Järgmine päev, kui lepime kokku, läheb ta (Ratas - toim) välja ja ütleb, et 60 miljonit pole võimalik kokku hoida. Ma ütlen, et see on kahepalgeline. Rääkigu sama juttu ka oma fraktsioonis, kuidas ta seisis nende asjade eest,» ärritus Kallas.

Kallas ütles, et kuigi esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus 5,4 protsenti, siis eelarvekärbetest tema hinnangul loobuma ei peaks. Ta viitas eelarvenõukogule, kelle sõnul peaks riik rohkem kokku hoidma ajal, kui majandus kasvab ja on ülekuumenemise oht.

«Mina ütlen selle uudise (SKP kasvu - toim) peale, et me ei hakka eelarvepoliitikat üle vaatama. Väga suur raha peab minema tervishoiutöötajate murede lahendamiseks,» ütles Kallas ja viitas konkreetselt õdede palgatõusu probleemi lahendamisele ja uute vaktsiinide ostmisele.

Kallase sõnul tuleks üle vaadata senised maksudogmad ehk mida maksustame ja kuidas ning mida soovime maksustada.

«Kui maksustame kõrgelt töötamist, siis see on väga palju muutunud. Me kõik soovime, et inimestel oleks tööd ja leiba. Teisalt ei ole maksustatud vara selliselt ja me peaks vaatama seda tasakaalu. OECD uute kokkulepete valguses tuleb vaadata digitaalset maksustamist. Peame vaatama ka aktsiise ehk mida tahame soodustada ja mida mitte.»

Kallas lisas, et ta ei taha välja tulla ühe konkreetse maksu ideega, mis tuleb või kaob, vaid et terviklahendusega, mis näitaks ka, kuidas see inimese rahakotile mõju avaldab.