/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2021/06/07/13832090t1h704e.jpg)
Seaduseelnõu statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmete salastamise kohta sai keskkonnakomisjoni heakskiidu ja läheb kolmapäeval riigikogus teisele lugemisele.
Tellijale
Valitsus plaanib kiirkorras seadustada metsaandmete salastamise (17)
«Ainuüksi koordinaatide andmetest ei ole SMI andmete tõepärasuse tuvastamisel olulist kasu laiemale üldsusele,» põhjendab keskkonnaministeerium seaduseelnõus SMI püsiproovitükkide asukohtade varjamist avalikkuse eest. Ministeeriumi hinnangul saaks SMI andmeid kontrollida niikuinii vaid need, kel on heal tasemel erialateadmised ja kogemus, samuti inimressurss.
Miks andmekontroll vajalik on, selgitas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald: «Värskete andmete järgi on Eesti puistute puidutagavara vähenenud aastaga üheksa miljoni tihumeetri võrra ehk Eesti metsa netojuurdekasv oli –9 miljonit tm. Keskkonnaagentuur väitis aga eelmisel nädalal SMI andmeid tutvustades, et netojuurdekasv oli 14 miljonit tm. –9 ja +14 on üpris erinevad arvud. Need andmed vajaksid kontrollimist päris alusandmete põhjal.»