/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Eilsest sai Postimehe uueks peatoimetajaks senine peatoimetaja asetäitja Marti Aavik. Kuku raadio saade «Nädala tegija» võttis ette, millist masti mees Aavik on ja kuidas saada Eesti suurima päevalehe peatoimetajaks.
Saatejuht Meelis Atonen võttis kõigepealt ette Aaviku karjääritee kujunemise. Kelleks tahtis Aavik lapsepõlves saada? Kuidas jõudis ta ülikooli ajalugu õppima ning mida mälestusväärilist ta oma tudengipõlvest meenutab? Mis viis ta korp! Rotalia ukse taha? Kas korporatsioonid juhivad Eesti riiki? Mis võlus teda psühholoogia juures, mida ta vanuigi juurde hakkas õppima?
Aavik jutustas, et ajakirjaniku kutse leidis ta pooljuhuslikult 2008. aastal. Toonane majandusseis oli nii halb, et mõnda valdkonda trügimine tundus lollus. Sel ajal tekkis tal plaan koputada Postimehe majandustoimetuse uksele ning paluda võimalust lugusid kirjutada, et omandatud teadmisi kasutada ära investeeringute tegemisel.
Aavik plaanis siis Postimehes veeta vaid aasta-poolteist. Aga ajakirjaniku leib ehk tegeleda viie-kümne asjaga päevas ja erinevate teemade haaramine köitis teda niivõrd, et isegi kehvem palganumber ei morjendanud.
Siis kutsus toonane arvamustoimetuse juht Neeme Korv Aavikut tööle arvamustoimetusse, mida ta isiklikult peab üheks Eesti kõige paremaks tööks. 2019 aastal arvamustoimetusest lahkudes arvutas Aavik kokku, et ta oli aastate jooksul kirjutanud 800-1000 juhtkirja.
Seejärel töötas Aavik lühikest aega Teaduste Akadeemia juures, aga sedagi poolajakirjanikuna publitsistina. Kuna Teaduste Akadeemiast oli juba juttu, küsis Atonen ära ka, mida arvaks Aavik, kui Eesti presidendiks saaks Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Aavik leidis, et tema kodanikuna näeks küll, et presidendiks võiks tulla ühendav kandidaat. Tal on pähe tulnud ka erinevaid nimesid, keda siiani erakonnad pole üldse välja pakkunud. Atoneni pärimise peale ütles Aavik esimest korda välja, et tema jaoks oleks selline inimene Aadu Must, kes sobiks nii Keskerakonnale kui ka teistele parteidele.