Euroopa Komisjon esitles uut strateegiat Schengeni ala tugevdamiseks

Uue strateegia vastuvõtmisega vaatab komisjon tagasi probleemidele, mis on Schengeni alal viimastel aastatel esinenud, ja näeb ette sammud, et hoida Schengeni alast saadavat kasu.

Schengeni ala hea toimimise aluseks on kolm sammast: EL-i välispiiride tõhus haldamine, reeglite tugevdamine sisepiiridel, et kompenseerida piirikontrolli puudumist, ning valmisoleku ja juhtimise tagamine, sealhulgas Schengeni ala lõplik väljakujundamine. Vastastikuse usalduse suurendamiseks Schengeni eeskirjade rakendamisel esitas komisjon kolmapäeval ka ettepaneku Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi läbivaatamise kohta.

Uue strateegia eesmärk on tagada EL-i välispiiride tõhus haldamine. Selleks hakkab tööle Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus, muudetakse piiri- ja rändehalduse infosüsteemid 2023. aastaks koostalitlusvõimeliseks ning tehakse ettepanek muuta viisataotlused ja reisidokumendid digitaalseks. Samuti kutsub komisjon kaasseadusandjaid üles võtma kiiresti vastu uue rände- ja varjupaigapakti ettepaneku loata piiriületajate taustauuringute tegemise kohta.

Eesmärk on ka tugevdada Schengeni ala seestpoolt, kuna liikmesriikidevaheline tihe koostöö julgeolekuohtude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel on piirikontrolli puudumisel äärmiselt tähtis. Uued algatused hõlmavad EL-i politseikoostöö seadustikku, Prümi andmevahetuse raamistiku ajakohastamist DNA-d, sõrmejälgi ja sõidukite registreerimist puudutava teabe vahetamiseks, samuti laiendatakse reisijaid käsitleva eelteabe kasutamist Schengeni-sisestele lendudele.

Vajalik on valmisoleku ja juhtimise parandamine. Komisjon tegi ettepaneku vaadata läbi Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism. Samuti korraldab ta regulaarselt Schengeni foorumeid, et pidada poliitilist dialoogi ühiste probleemide lahendamiseks. Selle aasta teises pooles teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi Schengeni piirieeskirjad. Komisjon esitab ka hädaolukorra lahendamise plaani, mis võimaldab tulevaste kriiside korral võtta taas kasutusele nn rohelised koridorid kaubavedude jätkumiseks.

Eesmärk on ka Schengeni ala laiendamine. Schengeni ala tuleks edaspidi laiendada nendesse EL-i liikmesriikidesse, kes alasse veel ei kuulu, kuid on sellega liitumiseks valmis. See on nende liikmesriikide õiguspärane ootus kui ka õiguslik kohustus.

36 aastat tagasi nõustusid viis liikmesriiki omavahelise piirikontrolli kaotamisega. Praegu on sisepiirikontrollita Schengeni alas 26 Euroopa riiki ja üle 420 miljoni inimese. Schengeni alasse kuuluvad kõik EL-i liikmesriigid peale Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Küprose ja Iirimaa. See hõlmab ka nelja EL-i mittekuuluvat riiki, milleks on Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.