Metsoja: kliimaeesmärgid saavad inimeste toetuse ühel kindlal juhul (2)

Ettekande tegid Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras (Isamaa), Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor ning jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist ja riigikogu liige Andres Metsoja. 

Terras ütles oma ettekandes, et ühiskondlik debatt Eesti strateegiliste valikute üle ei ole tasakaalus ning rohepöörde sildi all ei tohiks stigmatiseerida olemasolevaid energiatehnoloogiaid, vaid püüda alal hoida, arendada ja kaasajastada Eesti teadus-, tööstus- ja tehnoloogilist potentsiaali.

Terras nentis, et riigikogu saalis aprillis toimunud arutelu «Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035» näitas selgelt, et teema on loosungitel põhinev. «Selgeid arengukavasid ja plaane Eestis minu hinnangul täna ei ole,» ütles Terras. «Ometi on meie kõigi jaoks oluline, et Eestis inimestel igal ajal oleks tuba soe, lamp põleks ja see juhtuks ka veel mõistliku hinnaga.»

Energiaallikad, mis võimaldavad kõige enam süsinikdioksiidi (CO2) heidet vähendada – nagu tuul ja päike – ei ole Terrase sõnul reguleeritavad, nende puhul sõltub energia tootmine oludest, mida Eesti ise ei saa määrata.

«See tähendab, et põletusjaamad on vajalikud ja jäävad vajalikuks ka tulevikus, selleks et energiapidevust tagada ja julgeolekut tagada. Nii kaua, kui vesinikutehnoloogiad, akud ja kondensaatorid ei ole nii kaugele arenenud, et on võimalik salvestada päikese- ja tuuleenergiat,» lisas ta.

Ettekande lõpus ütles Terras, et Eesti peab tagama õiguskindluse oma ettevõtetele, mis energeetika tootmisega tegelevad. «Me peame ütlema, mis on nende tulevik lähiaastate jooksul. Energiamajanduse arengukava, mis praegu seda valdkonda reguleerib, kirjutati 2012. aastal.»

Balti riikide energiadefitsiit on tõusnud

Alar Konist märkis oma ettekandes, et Euroopa Liidus on elektrienergia tootmine stabiilne olnud või stabiliseerunud, kuid energiatarbimine on aasta-aastalt kasvanud, seda kasvu ei suudeta aga taastuvenergiaga katta ning see on kompenseeritud impordiga.

Ta lisas, et Balti riikides on energiadefitsiit kasvanud ja samamoodi ka Põhjamaades. Eesti importis eelmisel aastal 43 protsenti elektrienergiast ja vaid 25 protsenti elektrienergiast tuli taastuvenergiaallikatest või taastuvenergia tootmisest.

«Kui me kuuleme, kui palju megavatte meil päikeseparke juurde ehitatakse või installeeritakse, siis me peame aru saama, milline on selle kasutustegur või kui palju aastas ta suudab meile seda energiat genereerida,» ütles Konist ja lisas: «See on 0,12 teravatt-tundi. Tuletan meelde, et elektri tarbimine oli 8,4 teravatt-tundi. See võiks panna mõtte käima,» rääkis ta.

Konist toonitas, et energiajulgeolekut ja varustuskindlust ei saa alahinnata. «Ja me peame arvestama ka seda, et me oleme ülekandeliini lõpus. Koroonakriis pani ka riigipiirid kinni, kuigi on kokkulepe, et ei pane kinni. Ja kui nüüd mõtlete seda, et kui ülejäänud Euroopa riigid ka satuks energiadefitsiiti, kas kokkulepped peavad või rahuldatakse kõigepealt oma riigi elanike energiavajadus. On selge see, et rahuldatakse oma riigi energiavajadus ja öeldakse pärast, et vabandame, järgmine kord proovime paremini,» rääkis ta.

Andres Metsoja keskendus ettekandes kolmele teemale: varustuskindlusele, õigusselgusele ja kohaliku kogukonna kaasamisele. Ta ütles, et ka järk-järgulisel üleminekul taastuvale energiaallikale peab riigil olema tagavaraplaan.

Osa tulu peab jõudma ka omavalitsustele

«Üks nendest võimalustest on säilitada põlevkivist elektrienergia tootmise võimekus, et vajaduse tekkimisel oleks meil olemas plaan B. Siinkohal peame arvestama asjaoluga, et energiajulgeoleku mõttes on oluline meie elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast 2025. aastaks,» ütles Metsoja.

«Üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga maandab riski, et Eesti sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võiks meie vastu ära kasutada. 2026. aastast oleme seega Mandri-Euroopa sagedusalas, aga meie ühendused lääneriikidega jäävad vähemalt esialgu napiks. Seega peab Balti riikidel olema reaalne valmisolek hoida oma sagedust ka iseseisvalt,» lisas ta.

Metsoja rõhutas, et olulist avalikku huvi silmas pidades peab rääkima ka õigusselgusest ja senistest kitsaskohtadest ning õigusselgus ja kindlustunne tagavad tema sõnul, et tuuleparke ka päriselt rajatakse.

«Selleks, et me suudaksime kliimaeesmärgid edukalt täita, on vaja Eesti inimeste tuge. Selle saavutamiseks on vaja, et inimesed mõistaksid ja tunneksid muudatustega tekkivat kasu. Meie õigusruum ja riiklik sõnum peaks rajanema lihtsal põhimõttel: kui sinu tagaaeda midagi rajatakse, siis kaasneb sellega lisaks potentsiaalsele segajale ka konkreetne kasu sulle, sinu kogukonnale ja piirkonnale,» ütles Metsoja.

«Kui ühte maakonda rajatakse mere- või maismaatuulepark, mis on riiklik huvi, siis peab osa selle pargiga kaasnevast tulust jõudma ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse,» lisas ta.