Euroopa Prokuratuur hakkab rinda pistma kõige mõjukamate kurjategijatega

Miks on Euroopa prokuratuuri tarvis? Kas liikmesriikide prokuratuurid ei saa ise hakkama?

Esimesest juunist alustab tööd täiesti uus Euroopa Liidu asutus ehk Euroopa Prokuratuur. Euroopa Liidu tasandil on esimest korda tegemist asutusega, kellel on pädevus kriminaalmenetluses. Siiani ühtegi sellist asutust Euroopa Liidus ei olnud. EPPO prokuröridel on nüüd pädevus üle-euroopaliselt menetleda ELi finantshuvide vastu toime pandud kuritegusid. Finantshuvide all mõeldakse põhimõtteliselt ELi eelarvet ja kõikide liidu asutuste, organisatsioonide ja institutsioonide eelarveid.

ELi eelarve kujuneb liikmesriikide sissemaksetest ja selle raha sihipärane kasutamine on meie kõigi huvides. Paraku näitab praktika, et seal, kus on palju raha, on ka petturid. Kahjuks ei ole kõik liikmesriigid olnud ühtemoodi pühendunud nende kuritegude menetlemisele, st see pole olnud neile prioriteet. Ka piiriülene koostöö on olnud aeganõudev. See ongi üks EPPO loomise ajenditest, sest majanduskuritegude kahjud euroliidu eelarvele on olnud tohutud.

EPPO-l on iseseisev kriminaalasjade menetlemise pädevus, aga kas reaalne õigusemõistmine hakkab toimuma siiski liikmesriigi kohtus? Kuidas EPPO tööprotsess hakkab välja nägema?

EPPO-l on detsentraliseeritud struktuur. Meil on kesktasand, mis asub Luksemburgis, kus on igast liikmesriigist üks prokurör. Kohalik tasand töötab liikmesriikides kohapeal. Tänaseks on EPPOga liitunud 22 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriikidest on praegu kõrvale jäänud Iirimaa ja Taani, kellel on kriminaalmenetluse instrumentide puhul erinev režiim. Poliitilistel põhjustel on kõrvale jäänud Poola, Ungari ja Rootsi.