Prokuratuur saatis Tallinna Linnatranspordi korruptsiooniasja kohtusse (1)

Süüdistuse järgi rikkusid ametnikud riigihangete nõudeid ning võtsid korduvalt ja suures ulatuses altkäemaksu ettevõtjatelt, kes hankisid Tallinna Linnatranspordile kasutatud busse ja varuosi ning pakkusid remonditeenuseid.

Kriminaalmenetluse keskmes olid kasutatud busside ostmise hanked Tallinna Linnatranspordile 2012. aastast kuni 2018. aasta kevadeni, mil peeti kinni neli Tallinna Linnatranspordi juhtivtöötajat.

Toonast bussiliiklusteenistuse direktorit Andres Herkelit, bussiremonditöökodade juhti Hannes Erbsenit ja asejuhti Jaanus Vinki süüdistatakse riigihangete teostamise nõuete rikkumises eriti suure hankemaksumuse korral. Erbsenit süüdistatakse ka korduvas altkäemaksu võtmises. Vinki süüdistatakse suures ulatuses ja korduvas altkäemaksu võtmises ning laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, sest läbiotsimistel leiti tema kodust ja töökohast padruneid. Endist Tallinna Linnatranspordi töötajat Tarmo Sillajõed süüdistatakse altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises.

Kolme ettevõtjat ja nendega seotud kolme äriühingut süüdistatakse suures ulatuses altkäemaksu andmises.

Andis eelise kindlatele äriühingutele

Süüdistuse järgi tagas Vink kindlatele äriühingutele eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimiseks. Nimelt omades oma ametikohal detailset ülevaadet Tallinna Linnatranspordile vaja minevatest varuosadest, värvimistöödest ja alles avaldamisele tulevate kasutatud busside ning muu tehnika hangete vajadusest, otsis ta enne hanketingimuste koostamist ja hanketeate avaldamist välja sobivad kasutatud sõidukid ning korraldas varuosade tellimise kindlatele äriühingutele. 

«Sellega kindlustati nendelt äriühingutelt regulaarsete kaupade ja teenuste ostmine ning vastutasuna andis äriühingute juht Kaspar Keelmann kahe teise juhatuse liikme ja osaniku nõusolekul ettevõtete varade arvelt Jaanus Vingile altkäemaksu, sealhulgas ka läbi viimasele kuuluva äriühingu,» selgitas kriminaalmenetlust juhtinud eriasjade prokurör Leelet Kivioja.

Kriminaalmenetluses tuvastatud kriminaaltulu ehk altkäemaksuna saadud summa ulatub hinnanguliselt üle kahe miljoni euro. «Mahuka uurimise käigus töötati läbi rohkelt materjale, millest koorus välja pikaajaline ja läbimõeldud korruptiivne tegevus. Menetluse käigus ilmnes, kui puudulik oli paberimajandus, mis lihtsustas aastaid kestnud mastaapsete hankepettuste läbi viimist. Asutusesiseste kontrollmeetmete puudumine laiemalt raskendas korruptiivse tegevuse ulatuse ja ka hilisemate asutusele tekitatud kahjude suuruse välja selgitamist,» kommenteeris prokurör.

Arestiti hulk kahtlusaluste vara

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul tuleb korruptsiooniohu vältimiseks asutustes ja ettevõttes kasutusele võtta sellised meetmed, mis ei võimalda olulisi protsesse suunata ainult kitsal isikute ringil.

«Ebaausat tegevust vähendab eelkõige turvalise keskkonna loomine. Töötajal või ametnikul võtab petmise võimaluse ära selline töökorraldus, kus toimuvast on teadlik laiem ring inimesi. Samuti on vajalik asutusesisene kontrollsüsteem, mis suudab märgata ebakõlasid ja nendele adekvaatselt reageerida. Hangete ja suuremahuliste ostude üle tasub juhtidel teha täiendavat kontrolli, mis aitab välistada asutuse vahendite valesse kohta mineku,» ütles Kübarsepp.

Kriminaalmenetluses arestiti hulgaliselt kahtlustatavate ja nendega seotud ettevõtete vara, muuhulgas Tallinnas ja Harjumaal asuvaid kinnistuid, autosid, mootorrattaid, ATV-sid, paate ja ehteid. Tallinna Linnatranspordi AS on esitanud tsiviilhagi 1,4 miljoni euro suuruse kahju hüvitamiseks.

Menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur ja viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo. Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse üldmenetluses ja kohus määras eelistungiks 21. juuni.

Boroditš: Tallinna Linnatransport on tõhustanud kontrolle ja muutnud süsteemid läbipaistvaks

Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimees Deniss Boroditš sõnas, et alates 2018. aastast, mil ilmnes kriminaalasi ettevõtte tegevuses, vahetati välja kogu pealinna ühistransporti haldava ettevõtte juhtkond. «Uue juhtkonna eestvedamisel on muudetud ettevõtte hankesüsteem läbipaistvamaks ning lihtsasti kontrollitavaks. Meie eesmärk on olla oma tegevuses avatud ning kontrollitav. Samuti oleme tõhustanud ettevõttesisest süsteemide kontrolli ning dokumendisüsteeme, et nende auditeerimine oleks lihtsam ja selgem,» rõhutas Boroditš.

Boroditš rõhutas, et kui enne 2018. aastat oli otsustuste langetamine vaid üksikute töötajate käes, siis uuenenud töökorraldusega on laiendatud informatsiooni omavate töötajate hulka, misläbi on tööprotsessid avatumad ning otsustesse kaasatud rohkem inimesi – see vastab ka võimuorganite soovitustele, et vähendada võimalikku korruptsiooniohtu organisatsioonides.