Pesitsusrahu seadustamist nõuab üle 5500 inimese ja ligi 50 organisatsiooni (5)

Algatusega nõutakse looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga pikemalt – 15. märtsist 31. augustini.

Kehtiv metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, ent lindude pesitsusaeg algab varem ja kestab kauem. Piirangute praegune võimalik kestus ei toeta korraldajate teatel looduskaitseseaduses sätestatud eesmärki vältida lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

«Seaduse jõustumine ei tohiks vajada keskkonnaministripoolset väljakuulutamist, vaid peaks kehtima igal juhul ja alati,» lisatakse. 

«5505 allkirjaga on sellest petitsioonist saanud kõige suurema toetusega looduskaitseteemaline petitsioon,» sõnas üks algatuse initsiaatoreist Piret Räni ja lisas, et tal on hea meel näha, et pesitsusrahu kõnetab nii paljusid. «Samuti pole veel kunagi ühe sõnumi alla kokku kogunenud 47 erinevat looduskaitsega tegelevat organisatsiooni. Loodame, et elurikkuse kao peatamist toetab ka riigikogu,» lisas ta.

Eesti Ornitoloogiaühingu juht Kaarel Võhandu sõnul sellist metsa, kus linde üldse ei pesitseks, põhimõtteliselt pole. «Mida vanem ja mitmekesisem mets, seda rohkem linde seal pesitseb. Kõige linnuvaesemates metsades pesitseb 0,8–4 paari hektaril, aga näiteks Järvselja ürgmetsas koguni 13–14 paari hektaril,» kommenteeris Võhandu pesitsusrahu vajalikkust ja viimasel ajal kõlanud kahtlust, kas metsalinnud ikka pesitsevad metsas.

«Ornitoloogiaühingu hinnangul tuleks looduskaitseseadusesse lisada nõue pidada pesitsusrahu kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini ning kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini. Linnud ei oska valida kaitsealal asuva metsa, riigimetsa ja erametsa vahel ning pesitsevad ühtemoodi kõigis metsades,» sõnas ta. 

Päästame Eesti metsad MTÜ liige Farištamo Eller ei mõista, kuidas saab olla eetiline raieid planeerides arvutada, mitu lindu hektari kohta võib raiete käigus tappa. «Eriti kui seadustega on kaitstud nii kudevad kalad kui ka tiined loomad. Miks peaks lindudele vähem võimalusi oma poegi üles kasvatada andma? Kohustuslik pesitsusrahu päästaks igal aastal vähemalt 84 000 linnupoja elu,» leidis Eller.

Kuigi looduskaitseseadus keelab ka praegu tahtlikult linde tappa, esineb petitsiooni korraldajate teatel avalikkuses väiteid, justkui poleks pesitsevad linnud piisavaks põhjuseks raiete peatamisel. «Seadusemuudatus hoiaks edaspidi ära segaduse, kus ametnikud peavad raieteatisi ükshaaval peatama. Kohustuslik pesitsusrahu tagaks kõigile metsalindudele pesitsusvõimaluse ja kehtestaks kõigis metsades selgelt sõnastatud piirangud, millega ette arvestada ja oma töid vastavalt planeerida,» edastati teates.