/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2008/04/17/33900t1h47ec.jpg)
Boriss Jeltsinile Eestisse mälestusmärki kavandava initsiatiivgrupi liikmed on arutanud, et monument võiks tulla näiteks Toompeale.
Jeltsini mälestusmärk võiks tulla Toompeale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtja ja kunagine siseminister Olari Taal ütles Postimehele, et Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini panust Eesti taasiseseisvusse pole siiani vääriliselt jäädvustatud. «Olin 20 aastat tagasi täiskasvanud ja täisteadvusega inimene. Me võime ükskõik mida arvata, millised kangelased me olime, aga selles, et meil see asi [taasiseseisvumine – toim.] veretult toimus, oli otsustav sõna öelda Boriss Jeltsinil. Samuti oli Eestis ligemale 100 000 sõjaväelast – meil oli küll kindral [Džohhar] Dudajev, aga ülejäänud hoidis päris kõvasti vaos Boriss Jeltsini autoriteet,» sõnas Taal.
«Ja üsna oluline on see, et meie presidendid, kaasa arvatud Lennart Meri, mõtlesid kindlasti selle peale, mismoodi anda talle Maarjamaa Rist, aga nii sise- kui välispoliitilistel põhjustel ei olnud seda võimalik anda. Mina ühinen nendega, kes ütlevad, et tänu Boriss Jeltsinile oli meie iseseisvuse saavutamine märksa valutum ja veretu,» ütles Taal.
Kuhu Jeltsini monument tulla võiks või milline välja näha, ei osanud Taal suurt arvata: «Kindlasti ei ole see mingi ratsamonument. Tõenäoliselt piisab ilusast ja mõistliku koha peal olevast bareljeefist. Siin on kõne all olnud erinevaid kohti, näiteks miks mitte Toompeal mõne maja nurgal. Õismäele pole ju mõtet panna!»
Taal lubas algatust aidata rahaliselt, summa suurust ei olnud ta veel otsustanud. «Võib-olla oli abiks ka see, et ma algusest peale koos paarikümne inimesega selle mõtte juures olin.»
Okupatsioonimuuseumi direktor Heiki Ahonen oli oma toetuse põhjuste kommenteerimisel napisõnalisem. «See algatus on minu seisukohast toetamist väärt,» ütles ta.
«Iga aeg omab oma suurkujusid – küsimus on, kas meie nii-öelda ühiskondlik kokkulepe neist mööda vaatab või mitte. Antud juhul on siiski tegemist ühe Eesti ajaloo sisukohast olulise isiku mälestuse jäädvustamisega, mitte nimekirjade koostamisega ja isikute järjekorda panekuga,» selgitas Ahonen.
«Koha mõttes oleme arvanud õigeks Toompea, aga kuhu täpselt ja millisel kujul, on ikka võimaluste ja võistluste teema,» lisas ta.
39 Eesti ühiskonnategelast ja ettevõtjat esitasid ettepaneku jäädvustada Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini panus Eesti taasiseseisvumisse mälestusmärgiga. Mälestusmärgile sobiva ja väärika asukoha määratlemiseks moodustatakse töörühm ja selle püstitamiseks toimub avalik konkurss. Kodanikuinitsiatiivi koordineeritakse ja rahastatakse Eestis vabatahtlike annetuste kaudu ning projekti elluviimiseks asutati mittetulundusühing «Mälestuse initsiatiiv», millel avati LHV pangas annetusteks konto 771000826238.
Rootsi välisminister Carl Bildt mainis täna Twitteris eestlaste algatusest rääkivat uudist ning kommenteeris seda sõnadega: «They have a point.» (Nende idees on iva – toim.)