Keskkonnateabe Ühendus: looduskaitseseaduse toimimisele ei saa metsas lootma jääda (1)

Uus metsapoleemika vallandus 19. mail, kui Ülle Harju kirjutas Postimehes, et Tallinna ringkonnakohus peatas lindude pesitsusajale viidates raieloa kuni juuli lõpuni, luues pretsedendi, mille tuules paneb keskkonnaamet inimeste teadete peale järjest teisigi raieid seisma.

Puidutööstust valdab hämming

Andres Talijärv ja Erametsaliit saatsid artikli peale reedel keskkonnaministeeriumile ja -ametile kirja milles väidavad, et keskkonnaameti ootamatu praktikamuudatus raiete peatamise osas ei ole põhjendatud, liiatigi ei nõua Euroopa Liidu õigusaktid ega seda tõlgendav kohtupraktika, et kogu inimtegevus peab kõigi võimalike linnuliikide heaolu nimel lõppema.

Kirja autorid märgivad,et olukorras, kus teadaolevalt ei ole drastiliselt vähenenud ka kõigi looduslikult levivate linnuliikide arvukus, puudub igasugune alus halduspraktika muutmiseks eraomanike kahjuks.

Erametsaliidu hinnangul ei ole keskkonnameti rakendataval praktikal olulist mõju linnustikule üldises plaanis, küll aga võib see olla väga ebaõiglane, kulukas ja ebaproportsionaalne metsaomanike suhtes. Metsateatise kehtivuse ajal ei ole reeglina ilmnenud uusi asjaolusid, mida riik metsateatist kinnitades poleks lindude pesitsemise kohta teadnud. Selline lubamine ja juba lubatud tegevuse keelamine ettekirjutuste tegemise teel on põhjendamatu, kui ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, leiab Erametsaliit.

Samas kinnitas Tõnis Mölder Postimehele, et looduskaitseseadus juba keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise, mistõttu pole seda vaja ekstra piirata.

Riik tõmbab raiepidurit

«On üldteada fakt, et metsalinnud pesitsevad metsades,» märgib Keskkonnateabe Ühendus. «Sellest, et pesitsevate lindude kaitseks raiete peatamiseks on vaja kolmandate isikute kaebusi, võib järeldada, et ainuüksi looduskaitseseaduses olevast lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise keelust nende kaitseks ei piisa.»

Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts ütles Postimehele, et viimaste päevade jooksul on raiete peatamise eesmärgil tehtud kaebusi laekunud rohkem kui varem. Artikli ilmumise ajaks oli lindude pesitsemise tõttu peatatud umbes 15 metsaraiet üle Eesti, kuid see arv näitab kasvutrendi.

Õiguskantsler kirjutas juba 2019. aastal looduskaitseseaduse rakendamise kohta, et keskkonnaametil tuleb hinnata üheaegselt nii seda, kas metsateatis on nõuetekohane, kui ka seda, kas taotletav raie vastab õigusaktidele. Ühtlasi tuleb tagada, et raiet lubades järgitaks looduskaitseseadust, mis keelab looduslikult esinevate lindude pesi ja mune tahtlikult kahjustada ning pesasid kõrvaldada. Linde on keelatud tahtlikult häirida – seda eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Tavaretoorikast jääb vajaka

Ka metsaregistri avalehte kaunistab teade: «Tähelepanu! Lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ning lindude tahtlik häirimine on keelatud. Seetõttu soovitame lindude pesitsuse kõrgajal 1. aprillist 31. juulini raieid mitte teostada.»

Niisugune teavitusviis ja üldisele hoolsusele lootma jäämine ei ole keskkonnakaitsjate sõnul aga piisav looduskaitse- ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

«Tegelik elu näitab meile iga-aastast pesitsusaegset intensiivset raietegevust, mis on vastuolus nii looduskaitseseadusega kui ka Euroopa Liidu nõuetega,» märgib Keskkonnateabe Ühendus keskkonnaametile ja teistele asjassepuutuvatel institutsioonidele läkitatud kirjas ning lisab, et Eesti kohustus kaitsta nii linde kui ka nende pesi ja mune tuleneb Euroopa Liidu linnudirektiivist.

Rahvusvaheliste kohtulahendite tuules

Euroopa Kohus on juba heitnud Poola ametiasutustele ette, et viimastel puudusid konkreetsed piirangud, mis välistanuks raied lindude pesitsusajal.

Kohtu hinnangul oli riik rikkunud linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, sest tingimusi seadmata puudub võimalus vältida pesade ja munade tahtlikku hävitamist. Seejuures viidati, et linnurikastes metsades tehtavail pesitsusaegseil raietel tuleb pesade või munade hävitamist suure tõenäosusega pidada tahtlikuks.

Keskkonnateabe Ühendus palub keskkonnaministril ümber vaadata oma seisukoht, et looduskaitseseaduses olevast piirangust piisab lindude pesitsemisaegseks kaitseks.

Teadaolevate asjaolude valguses soovib ühendus looduskaitseseaduse täitmise tagamiseks, keskkonnaameti halduskoormuse ja ka kolmandate isikute ebaproportsionaalse koormamise vältimiseks Eesti metsades üleüldise raierahu kehtestamist.

Lühikesest pesitsusrahust ei piisa

Raierahu kestvuse osas oleks mõistlik konsulteerida ornitoloogidega, kuivõrd 15. juunini kehtestatud raierahu ei pruugi olla piisav.

Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leidis juba aastal 1999, et linnustiku seisukohalt on optimaalne raiete keelamine vahemikus 1. aprillist kuni 31. juulini, sest see võimaldaks pesitsusaegset kaitset suuremale osale linnuliikidest, välja arvatud röövlinnud. Viimastest kaitseks piirang üksnes üheksat liiki 21-st.

Äärmisel juhul võiks kõne alla tulla kuu võrra lühem periood ehk 15. aprillist kuni 15. juulini. Viimane oleks üsna efektiivne, kuid jätaks lisaks röövlindudele kaitseta ka rähnid – täpsemalt kuus liiki kaheksast. Vastuvõetamatu on aga kehtestada raierahu üksnes 1. maist kuni 30. juunini, sest see võimaldab kaitset peamiselt värvulistele, neilegi vaid esimese pesakonna jaoks.

Juhul kui keskkonnaminister ei kehtesta üleüldist raierahu, tuleb kevadsuvise perioodi osas ümber vaadata praegune raielubade väljastamise kord, leiab Keskkonnateabe Ühendus. See tähendaks, et välistada tuleb automaatsed, nii-öelda roboti väljastatavad raieload, eeldades lindude pesitsemisajal linnupesade olemasolu metsas ning pannes lindude pesitsemise puudumise tõendamiskoormis raieloa taotlejale.

See tähendaks vastavalt, et mitte kolmandad isikud ei pea omast vabast tahtest ja ajast käima raielubade kaupa alasid läbi ning linnupesi otsima-leidma ja sellest ametkondi teavitama, vaid raiesoovi kooskõla looduskaitseseadusega peab tagama metsa omanik ning seejärel talle raieloa väljastamisega tegelevad ametkonnad.

Praegune olukord paneb hoolsuskohustuse ja järelvalvaja rolli ebaproportsionaalselt kolmandatele välistele isikutele, kuivõrd otsesed osapooled ei täida hoolsuskohustust, leiab Keskkonnateabe Ühendus.

Ühendus ootab ministrilt põhjendusi

«Juhul kui keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaministri hinnangul looduskaitseseaduses olevatest piirangutest piisab ning eelnenud praktika tagab looduskaitseseaduse täitmise ja siinses kirjutises välja toodud asjaolud ei ole olulised, siis palume seda põhjendada nii õiguslikult kui ka sisuliselt,» kirjutab Keskkonnateabe Ühendus keskkonnaministeeriumile, puidutöösturitele ja teadlastele saadetud kirjas.

Puidutööstuse mõjutustegevuse osas on oluline arvestada, et nende niinimetatud tasakaalutaotlused lähtuvad soovist kallutada vaekaussi tööstuse poole. Ühtlasi on oluline näha, et tööstuse poolt kõnekaimateks kuulutatud faktid on omavahel vastuolus, mis tähendab, et need ei saa samaaegselt tõele vastata.

Juhul kui puidutööstuse mõju keskkonnale on kevadsuviste pesitsusaegsete raietööde marginaalsete mahtude tõttu pea olematu, ei saa samaaegselt vastata tõele, et nende samade marginaalsetes mahtudes teostatavate tööde ärajäämise tagajärjed on drastilised ja laiaulatuslikud.

Pöördumise tekstiga saab tutvuda SIIN.