Rektorid kutsusid riigikogu üles Arenguseire Keskuse osas ümber mõtlema (3)

Rektorite Nõukogu esimehe Mart Kalmi poolt allkirjastatud pöördumine täismahus

Rektorite Nõukogu pöördub teie poole seoses arenguseire tegevuse ja Arenguseire Keskuse (ASK) tulevikuga. Näeme murega, et arenguseire tegevuse vajalikkus on seatud kahtluse alla ning vaagimisel on võimalus ASKi sulgemiseks või arenguseire tegevuse mahu oluliseks vähendamiseks.

Arenguseire seadus ja selle alusel loodud keskus sündisid vajadusest, et sõltumatuid ja tulevikku vaatavaid uuringuid tehakse Eestis järjepidevalt ning vastutus nende korralduse eest oleks institutsionaliseeritud. Selge vastutus, sõltumatu nõuandev koda ja riiklikult tagatud eelarve annavad võimaluse seiretegevust stabiilselt ja pika vaatega planeerida, samuti saada laiemat kasu sellest, et tulevikuseire kompetentsid on koondatud meeskonnaks ja neid arendatakse süstemaatiliselt.

Näeme, et nelja ja poole tegutsemisaastaga on ASKis vajalik metoodiline kompetents üles ehitatud ning võimalikke tulevikustrateegiaid on juba paljudes valdkondades analüüsitud. Rektorite Nõukogu hinnangul vajadus sellisteks uuringuteks pigem kasvab. Kindlasti ootame koos riigikogu kultuurikomisjoni ja haridus- ja teadusministeeriumiga ASKi tööplaanis olevat kõrghariduse tulevikuvaadet, aga näeme ka laiemalt, et Eesti riik peab lähiaastatel tegema palju kaugeleulatuva mõjuga valikuid. Nende otsuste kvaliteet sõltub otseselt sellest, kui hästi oskame läbi mõelda ja arvestada, mida üks või teine valik kaasa tuua võib ning tuleviku-uuringutel on selles protsessid oluline roll.

Arenguseire uuringutes käsitletakse poliitiliselt olulisi teemasid teaduspõhiselt, neutraalselt ja analüütiliselt. See on alus, mis annab meie hinnangul kõikidele riigikogu fraktsioonidele, aga ka ministeeriumidele, nende allüksustele ning nende sotsiaalsetele partneritelegi hea alusmaterjali oma seisukohtade kujundamiseks. Raportite kõrval peame oluliseks ka ASKi pakutavat platvormi pikema vaatega aruteludeks ning sedagi, et iga valdkondliku uuringu teostaja saab oma kompetentsiga panustada lisaks riigikogu ja tema komisjonide aruteludele ka laiemalt – nt valdkondlikel konverentsidel ja üritustel ettekandeid tehas või eri meediumites sõna võttes.

Tuleviku-uuringud on üha olulisemad ka riikide rahvusvahelises koostöös. Euroopa Komisjonis on volinik, kelle portfellis on arenguseire (Maroš Šefčovič) ning Euroopa Liit on käivitanud riikidevahelise koostöövõrgustiku arenguseireinfo vahetamiseks ja koostööks. Rektorite Nõukogu hinnangul on väga oluline, et Eesti ei jääks sellest võrgustikust ja teiste riikide kogemusest õppimisest kõrvale.

Vähem oluliseks ei saa pidada ka ASKi potentsiaali arenguseireks vajalike andmete koondamisel ja jagamisel. Oleme mittetulundusühinguna andmetele ligipääsetavuse osas erakondadega samas olukorras – saame eri registriandmeid kasutada üksnes siis, kui Eesti Statistikaamet või mõni ministeerium andmepäringuid teeb ja see juhtub katma ka meie vajadusi. Võiksime uuringuid ka ise tellida, aga väikese eelarvega ühinguna puudub meil selleks piisav ressurss. Meiega sarnases seisus on paljud ühingud ja asutused. Tulevikuuuringute tegemisel on kõrvalproduktiks aga palju läbi töötatud ja tõlgendatud andmeid, mida targalt kuvades ja säilitades on võimalik kokku hoida hulga töötunde mitmetes organisatsioonides.

ASKi sulgemise või arenguseire tegevuse olulise vähendamise otsus tähendab ka loodud kompetentside kaotamist. Küsimus ei ole selles, et seal töötavad hinnatud analüütikud ei leiaks mujal rakendust – nad on oodatud nii ülikoolides kui ka erasektoris. Küsimus on pigem selles, et sellise kvalifikatsiooniga töötajaskonna uuesti komplekteerimine võtab aastaid ja arenguseire tegevuste teistkordne kiirkorras likvideerimine muudab selle üles ehitamise järgmisel korral veelgi aeganõudvamaks ja kallimaks.

Loodame, et jagate meie vaadet arenguseire tegevuse vajalikkusest ja leiate võimaluse, et see tegevus ning selle tarbeks loodud keskus jätkuda saavad.