Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Poliitikaguru Ratase kulutused on üks salm Keskerakonna pikemast poeemist (25)

Copy
Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Foto: Tairo Lutter

Kuku raadio tänases saates «Poliitikaguru» osalejad leidsid, et sellel nädalal avalikkuse ette jõudnud Jüri Ratase suured kulutused peaministrina on osa pikemast mustrist, mis on saatnud Keskerakonda juba pikka aega.

Saatejuht Tõnis Leht märkis, et Ratase kulutused sobivad hästi kokku Keskerakonna DNAga. «See on üks salm pikemast poeemist, eelmine salm oli Mailis Repsi kohvimasin. Tallinna linnavalitsuses on juba pikemat aega sündinud korruptiivseid asju. Porto Francoga juhtunu on ka sarnane rütm. Mulle tundub, et Jüri Ratase kulutused on sellest jadast kõige leebem ja tema kulud on JOKK ehk juriidiliselt korrektsed,» lausus Leht.

Ta lisas, et peaministri puhul on tööga seotud kulutused õigustatud, küll aga ei saa olla nõus sellega, et Ratase puhul olid kõik kulud õigustatavad tema tööülesannetega. «Liialduse momente on mitmeid, väga suured restoraniarved oma nõunikega einestades, kringlikuhilad valimiskampaaniate ajal, pingete silumine koalitsioonipartneritega napside ja õhtusöögiga,» loetles Leht.

Moekunstnik Reet Aus lausus, et selline laristamine on täiesti lubamatu. «Ma ei taha näha riiki juhtimas selliseid inimesi, kes ajavad segi enda ja maksumaksja rahakoti. Selliseid kulutusi ei saa põhjendada pikkade tööpäevadega. Pikad tööpäevad on paljudel inimestel, aga kui tööpäeva lõpuks tellitakse džinni, on tegemist hoopis alkoholiprobleemiga. Miks on vaja tarbida töökohustuste täitmisel alkoholi? Nii ei peaks need asjad käima,» ütles Aus.

Ökonomist Kaspar Oja nentis, et osa Jüri Ratase kuludest olid põhjendatud, kuid esinduskulusid ei peaks kasutama oma nõunikega einestamiseks kallites kohtades või isiklike kingituste peale. «Arstidele võiks tänutäheks lilli saata oma raha eest, samuti võiks nädalavahetuse moonakotid ise kinni maksta,» ütles Oja.

Ta lisas, et väidetavalt aset leidnud valimiskulude katmine esinduskulude arvelt on küll asi, mille kohta tahaks uskuda, et sellised asjad jäid maha 1990. aastatesse. «See on omane Ida-Euroopa riikidele, kuhu me kuuluda ei taha, me tahame olla korruptsioonivaba Põhjamaa,» lausus ta. Oja sõnul on märgiline see, et kulutamisskandaal tuli avalikkuse ette samal nädalal, kui riigikogu hakkas arutama kärpeid.

Tagasi üles