Eduka pokkerimängija süüditunnistamine küberkuritegudes jäi jõusse

Ringkonnakohus arutas apellatsiooni korras küberkuritegudega seotud kriminaalasja, milles maakohus oli 12. augustil 2020 süüdi mõistnud Dennis Einasto arvutikuritegude ettevalmistamises, arvutikelmuses, ebaseaduslikult arvutisüsteemide kasutamises ning suures ulatuses rahapesu toimepanemises. Maakohtu otsusega mõisteti õigeks samas kriminaalasjas samuti suures ulatuses rahapesu toimepanemises süüdistatud Madis Einasto. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse nii süüdistatavate kaitsjad kui prokuratuur.

Esmalt käsitles ringkonnakohus Einastole süüdistuses etteheidetud 59 arvutikuriteo ettevalmistamist. Neljas teos mõistis ringkonnakohus Einasto õigeks. 55 teos aga jäi maakohtu süüdimõistev otsus muutmata – küll aga kvalifitseeris ringkonnakohus viis tegu ümber kuriteokatseteks. Einasto süüdi tunnistamine 118 arvutisüsteemidele ebaseadusliku juurdepääsu hankimises jäi muutmata.

Arvutikelmuse süüdistuse osas kvalifitseeris maakohus Einasto poolt toimepandu üheks jätkuvaks teoks. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustunud ning asus seisukohale, et tegemist on 94 erineva arvutikelmusega. Kuriteona leidsid kohtu hinnangul kvalifitseerimist 27 arvutikelmust, millega Einasto tekitas kahju kokku üle 25 000 euro ulatuses ning mille osas tuleb Einasto süüdi mõista. Ülejäänud arvutikelmustega tekitatud kahju oli sedavõrd väike, et need teod kvalifitseeruvad väärteoks, mitte kuriteoks ning seega mõistis kohus Einasto nendes episoodides õigeks.

Einastole pandi süüks ka grupiviisilist suureulatuslikku rahapesu, mis seisnes süüdistuse kohaselt selles, et Einasto kandis krüptoraha üle Madis Einastole, samuti anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse ning Einasto värbas kolm inimest, kelle pangakontosid kasutada.

Ringkonnakohus leidis, et Einasto tuleb selles süüdistuses mõista täielikult õigeks. Kohtu hinnangul on küll tõendatud, et Einasto tegi erinevaid toiminguid rahaga, mis oli hangitud kas vahetult kuritegudeks olevate arvutikelmustega või oli arvutikelmustega saadud algallikaks olnud raha, mida ta hiljem oli suurendanud hasartmängudega, krüptoraha kaevandades, investeerides või muul viisil.

Küll aga ei liigitunud kohtu hinnangul Einasto teod nii-öelda klassikalise rahapesu alla ehk ei leidnud tõendamist, et Einasto soovis raha kuritegelikku päritolu varjata – tema soov võis olla raha tarbimiseks kätte saada või anda Madis Einastole kasutamiseks.

Kohus leidis, et Einasto tegusid ei saa liigitada 2017. aasta lõpust kehtiva laiendatud rahapesu mõiste alla, mille kohaselt on rahapesu ka see, kui kuritegeliku päritoluga raha (ilma igasuguse varjamissoovita) vallatakse, omandatakse või kasutatakse. Kohus selgitas, et see uus rahapesu moodus ei rakendu eelkuritegude ehk praegusel juhul arvutikelmuste toimepanijale, vaid kolmandatele isikutele.

Ka Madis Einasto rahapesus õigeks mõistmise jättis ringkonnakohus muutmata. Kohus leidis, et tõendatud ei ole raha kuritegeliku päritolu varjamise eesmärk ning raha kasutamisse puutuvalt jäi täitmata subjektiivne kuriteokoosseis. Küll aga leidis ringkonnakohus, et M. Einastol tuleb riigile tasuda 194 560 eurot, mille Dennis Einasto oli hankinud kuritegude tulemusena ja andnud Madis Einastole kasutamiseks.

Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Samaks jääb ka Dennis Einastole kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistus. Kuivõrd ta pani kuriteod toime katseajal, suurendati määratud karistust talle varem kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest mõistetud karistuse võrra. Liitkaristusena tuleb Dennis  Einastol seega ära kanda 4 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust.