Inspektorid valvavad Lämmi- ja Pihkva järve kudevaid latikaid

Keeluajal tohib Lämmi- ja Pihkva järvel latikat püüda ainult lihtkäsiõnge ja käsiõngega ning seejuures peab õngepüügil järgima ka koguselist püügipiirangut. Iga kalastaja tohib püüda ööpäevas mitte rohkem kui 15 latikat. Samuti tuleb kinni pidada latikale kehtestatud alammõõdust, mis on ninast sabauime lõpuni 35 cm.

Keskkonnaameti järelevalveosakonna Põlvamaa büroo juhataja Toomas Rebane sõnul on kontroll vajalik, sest amet on varasematel aastatel  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, samuti Õrsava järvel ja Võhandu jõe alamjooksul tuvastanud arvestataval hulgal õiguserikkumisi. 

«Peamisteks rikkumisteks on kalapüük nakkevõrkude, mõrdade või kadiskatega, millega ei ole lubatud kudeajal püüda,» selgitas Rebane.

«Möödunud kevadel tuvastasime ajavahemikus 1. maist kuni 10. juunini 55 selguseta kuuluvusega püügivahendit, sealhulgas 53 nakkevõrku ja kaks ääremõrda ning alustasime kaheksa väärteomenetlust. Ka käesoleval aastal oleme juba esimesed ebaseaduslikud püügivahendid veekogust eemaldanud,» märkis ta. 

Ebaseaduslik püük kahjustab järve latikavarusid ja rikkumiste ennetamiseks on väljas tavapärasest suuremad jõud. Põlva- ja Võrumaa veekogudel aitavad latika kuderahu tagada ka teiste maakondade inspektorid.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et ebaseaduslik kalapüük võib tuua kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi. Lisaks tuleb tasuda keskkonnale tekitatud kahju.