/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Väino Koorberg ja Rein Lang võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» vaatluse alla olukorra avaliku teabe vallas. Kas avaliku teabe seadus aitab kodanikel mõista, kuidas töötab avalik võim või annab lihtsalt administratiiv-bürokraatlikule süsteemile tööd ja leiba juurde?
Väino Koorberg tõi välja, et juba mitu nädalat pommitavad poliitikud ja Eesti Ekspressi uuriva ajakirjanduse isa Tarmo Vahter üksteist avalike kirjadega. Lugu sai alguse, kui Vahter kirjutas avaliku kirja kaitseminister Kalle Laanetile ning küsis, miks Laanet loob riiki, kus rahvas ei tohi midagi teada.
Kirja ajendiks oli plaan muuta avaliku teabe seadust. Selgub, et kaitseminister kooskõlastas paranduse, et lisaks riigisaladustele võiks ametiasutused oma äranägemise järgi piirata kõiksugu muid dokumente. Juurdepääsupiirangut saaks viie aasta kaupa pikendada lõputult, senine seadus näeb ette ühekordset pikendust.
Nädal hiljem tuli sarnase plaaniga välja siseminister Kristian Jaani. Seejärel selgus möödunud nädalal, et justiitsminister Maris Lauri on jäänud ühele poole rindejoont ning need ministrid koos keskkonnaminister Tõnis Möldriga on jäänud teisele, kirjeldas Koorberg.
Koorberg meenutas, et kui aastate eest 2000. aastate alguses avaliku teabe seadus vastu võeti, siis ajakirjandus kiitis eelnõu kui Euroopa üht kõige moodsamat seadust. Rein Lang viitas põhiseadusele, mis annab inimestele õiguse saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. 1990. aastate lõpuks aga oli kujunenud pingeline vaidlus, mida see tähendab, sest mõistest saadi erinevalt aru. Tulemuseks oli uus seaduseelnõu.
Koorberg kirjeldas, et alguses oli rõõm seadusest suur, siis aga selgus, et administratiiv-bürokraatlik süsteem ehk ABS oskab sellega väga hästi kohanduda. Alguses oli kogu informatsioon avalik, välja arvatud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teave ning 11 erandit nagu isikuandmed. Nüüd aga on jälle jõutud olukorda, kus avalikustamiseks mittemõeldud erandeid on umbes 30.