Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Kommunikatsioonimängust «Tapa oma vend» ja matriarhaadi tulekust (1)

Koorberg sõnas, et ta on jälginud Tartu Süku arengut ning talle on olnud imelik vaadata, kuidas poliitilises protsessis vastuvõetud otsus muutub. Ta ise julgeb kahelda, kas tegu on Eesti kõige olulisema kultuuriobjektiga.

Sündimuse sõnasõjast

Lisaks vaatasid saatejuhid Eesti kultuuri 21. sajandil. Otsa tegi lahti Postimehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala, kes üllitas Langi kirjeldusel Postimehes pika loo, kuidas tema arvates geikultuur ja naiste seas leviv teatav sotsiaalne sättumus vähendab sündimust. «Kui ma seda esimest korda lugesin, siis mulle kangastus pilt, kuidas Martin lööb suure kaika sipelgapessa ja algab mõnus kirveteritamine. Nii ka läks,» kirjeldas Lang.

Otsa tegi lahti Erik Moora Eesti Ekspressist, kes juhtkirja tasemel nimetas Ehalat lõhestajaks. Greete Lehepuu üllitas Ekspressis vastuartikli, mille järgi naiste vabameelsus ei ole väheneva iibe põhjus. Lehepuu on üles otsinud soome teadlase Osmo Kontula, kellele Ehala ise oma artiklis toetub. Kontula ei ole nõus sõltuvusjoone tõmbamisega sündimuse ja seksuaalkäitumise vahele.

Lang selgitas teema käsitlemist, et tema hinnangul on traditsioonilise konservatiivsuse ja liberaalsuse konflikti kõrvale hakanud tekkima matriarhaadi ja patriarhaadi konflikt. Feminismi teatavad ilmingud hakkavad kajastuma ajakirjanduslikes hoiakutes. «See on täpselt see, millele läbi lillede juhib tähelepanu ka Martin Ehala,» märkis Lang.

Koorberg küsis, kas Lang peab silmas väljaannete hoiakut või ajakirjanike hoiakut. Kui tegemist on ajakirjanikega, siis ei maksa last pesukausiga välja visata ehk ajakirjanikke ja nende valdkondi samastada.

Langi hinnangul pole diskussioon halb, aga see peaks toimuma argumentide tasemel. Kui lahmida või nimetada kedagi lõhestajaks, siis on see Langi sõnul mage. «Ega siis feminism kui naisõiguslaste liikumine ole mitte üdini halb, nagu väidavad näiteks Objektiivi kirjatsurad. See teine äärmus ongi selline ülikonservatiivne maailmanägemus, et naiste koht on köögis ja lapsi kasvatades, ärgu trügigu poliitilisele või teaduse mängumaailmale,» ütles ta. «Lihtsalt selle ilmingud maailmas hakkavad minema käest ära.»

Tulemas on kaebelugusid rahapuudusest 

Riigieelarve strateegia vastuvõtmisega kasutati ajakirjanduses laialdaselt ära kõikvõimalikke poliitilisi narratiive ja spinne, leidis Lang. Ta iroonitses, et kõige toredam neist oli Mart Laar, kes arvamusartiklis ütles, et olemasolev valitsus on oht Eesti riiklikule julgeolekule. Lang ennustas, et juba juuni algul hakkavad ajakirjanduses ilmuma südantlõhestavad lood, kuidas üks või teine haldusala kukub lisarahata kohe kokku.

Koorberg leidis, et Langi sõnade järgi ei saa ajakirjandus võita: kui meedia hakkab liiga vara lugusid käsitlema, siis on ajakirjandus halb, kui ta hakkab seda liiga hilja tegema, siis on seda halvem. Ta küsis, millal õige aeg on.

«Loomulikult on täiesti juhus see, et alati eelarve menetluse tippaegadel hakkavad ajakirjanduses ilmuma südantlõhestavad lood, kuidas päästevõimekus langeb, kuidas politseinikke enam ei ole,» muigas Lang.

Koorberg selgitas, et on loomulik, kui iga valdkonna juht leiab üles tuttava ajakirjaniku ning kurdab talle oma muresid. Samuti vaatavad ajakirjanikud probleemidele pilguga, et keda see puudutab.