/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Venemaa on teatanud, et eemaldub soome-ugri maailmakongresside süsteemist. Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige, Tartu Ülikooli emeriitdotsent Tõnu Seilenthal ja URALIC Keskuse tegevjuht Oliver Loode selgitasid Kuku raadio saates «Välismääraja», miks selline otsus sündis, mida see tähendab soome-ugrilastele Venemaal ning mida oleks eestlastel õppida soome-ugri liikumisest.
/nginx/o/2021/04/27/13749975t1h2492.jpg)
Seilenthal täpsustas, et ta oleks sõnakasutuses ettevaatlikum ning ei ütleks nii selgelt, et Venemaa või Venemaa soome-ugri rahvad lahkusid soome-ugri liikumisest.
Ta selgitas, et kui lugeda AFUNi ehk Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni avaldust, siis pärast kõiki mitte paikapidavate süüdistuste esitamist ütleb AFUN selle lõpus, et «me peame mitteotsarbekaks osalemist» ning seab kahtluse alla kongresside vajalikkuse.
Aga viimase lausena rõhutatakse, et samal ajal Venemaa soome-ugri rahvad jäävad avatuks rahvusvahelisele koostööle. «Selles ei lööda ust pauguga kinni,» sõnas Seilenthal.
Samuti on avalduse tekst hakanud levima, aga pole veel ametlikult dokumendina esitatud. See pole allkirjastatud ja nii ei saa kindlalt öelda, kes selle koostanud on. Seilenthal tõi välja, et mitmed AFUNi nõukogu liikmed polnud enne ilmumist kirja lugenudki.
Ajalooliselt tekkis AFUN 1991. aasta oktoobris, kui toimus ülevenemaaline nõupidamine, mille tulemusel otsustati kokku kutsuda soome-ugri rahvaste kongress. Seejärel aga organisatsioon vajus varjusurma. 2005. aastal AFUN reanimeeriti või Seilenthali sõnul võiks isegi öelda, et selle nimi kaaperdati. Moodustati riiklik koordinatsiooninõukogu, mis esindab regioone, mitte rahvaid.
Saatejuht Erkki Bahovski uuris, mida oleks Eestil soome-ugri rahvastelt õppida. Loode tõi välja, et aja jooksul on välja kujunenud tegelik soome-ugri liikumine, mis väljendub omavahelistes kontaktides ja koostöös, selle asemel et päädida ainult maailmakongresside ja plenaaristungitega.
Loode esitas näitena Venemaa Karjala vabariigis tegutseva Karjala keele pesa, kus eelkooliealistele lastele on karjalakeelne lasteaed. «Meil Eestis ei ole näiteks võro- või setokeelset lasteaeda. Nii et palun, õpime Karjalast,» sõnas ta.
:format(webp)/nginx/o/2020/08/23/13294322t1h344b.jpg)