/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2012/02/01/936200t1h1934.jpg)
Sotsiaalministri koolilaste külmapühi puudutava määruse tõlgendamisel tekkis Eesti koolides suur segadus, mis tekitas küsimuse, kas sellisel kujul on määrust üldse vaja, kirjutab Nils Niitra tänases Postimehes.
Külmapühade määrus põhjustab segadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministri määruse kohaselt võib õppetunnid 1.–6. klassini ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on miinus 20 kraadi või madalam. 7.–9. klassis on piir miinus 25 kraadi.
Postimees konsulteeris juristiga, kelle hinnangul ei suurenda määrus selle praegusel kujul vähimalgi määral õigusselgust, vaid hoopis segadust.
Edasi jagunevad arvamused kaheks – haridusteemadel sageli sõna võtva sotsiaalteadlase Ülo Vooglaiu hinnangul ei ole säärast määrust üldse vaja. Samas ei tohiks õpetaja teadlase hinnangul minna tavaprogrammiga edasi isegi juhul, kui lapsevanemad on paar last pakase tõttu koju jätnud.
Igasugused määrused vabastavad aga Vooglaiu kinnitusel vastutusest ja praegune määrus vabastab koolid vastutusest külmetavate laste tervise eest. Sestap ei ole tema sõnul vaja mingit määrust, vaid tervet talupojamõistust.
Kool peaks siiski avatuks jääma ka juhul, kui kohale tuleb kas või üks laps – võib-olla on kool tema ainus võimalus saada sooja toitu. Võib-olla on lapse kodus hoopis külmem.
Riigikogu keskerakondlasest liige, endine haridusminister Mailis Reps ütleb aga, et määruse muutmine ja/või täpsustamine vääriks tõsist kaalumist. Võimalusi on mitu – nii näiteks anti Nõukogude ajal hommikul raadiost teada, et täna on selles või tolles piirkonnas külmapühad. Praegu võiks seda teha niigi alakoormatud maavanemad.
Miks mitte keelata õpetajatel tavaprogrammiga jätkamine siis, kui kooli tuleb seoses külmapühadega kohale vähem kui kaks kolmandikku või näiteks pool lastest?
Repsi sõnul on koolide õppeprogramm korraldatud tegelikult nõnda, et see jätab veerandi koolipäevadesse vähemalt nädalase ajalise puhvri. Seda puhvrit saakski kasutada muu hulgas ka külmapühade pidamiseks, aga selle asemel toimub veerandi viimasel nädalal mõneski koolis ohtralt ekskursioone.
Postimees pöördus määruse kohta kommentaaride saamiseks sotsiaalministeeriumi, see omakorda suunas edasi terviseametisse, mis olevat määruse teksti välja töötanud. Terviseameti pressiesindaja teatas aga omakorda, et määruse väljatöötajad on juba pensionile läinud.