/nginx/o/2019/09/11/12549081t1h9974.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/29/13753669t1hd139.jpg)
Argielus filmitegija ja kultuurikorraldajana töötav Priit Valkna vastas pandeemiast vaevatud riigi appikutsele ja töötas mõnda aega koroonatestide kullerina. Arter palus Priidul superintensiivsete tööpäevade lõpuks oma mõtted kirja panna.
Tellijale
Mõneks ajaks eesliinile! Appi! Miks mitte? Aga…
Enam kui aasta jooksul saame peaaegu iga päev lugeda statistikat inimestelt võetud koroonaproovidest ja positiivsetest tulemustest. Ikka tuhandetesse ulatuvad numbrid ja suhtarvud. Oleme nende arvudega harjunud nagu muu igapäevase infotapeediga. Ent iga arv tähendab ju sedasama ninapõhja surutud üksikut tikku, mis kõikvõimalikke ohutusreegleid ja -nõudeid täites tuleb mis tahes linna punktist võimalikult kibekiiresti laborisse toimetada. Ikka selleks, et viirusest ja selle levikust või ka taandumisest paremat pilti saada. Seda tööd teevad tavapäraselt väikeste kaubikutega ringi vuravad kullerid. Aga neist on suur puudus… Ühesõnaga, see kõik tundus piisavalt huvitav, et ühe (küll ajutise) kulleri sisekaemust avaldada. Alustagem siiski algusest.