Pärast keskkooli vältisin teadlikult selle õppimist, kuid peale erinevaid katsetusi jõudsin siiski kunstiajaloo juurde. Minust poleks saanud tarbekunsti- või arhitektuuriajaloolast, ma teadsin, et mu huvi on kujutav kunst. Kuna mu bakalaureusetöö oli Ravenna mosaiikidest ja Eestis ei ole varakristliku ja varakeskaja perioodi kunstiajaloolasi, siis tõsiselt kaalusin sellega süvitsi minemist. Kuid elu teeb omad korrektiivid – tööle minnes puutud päevast päeva kokku kaasaegse kunstiga või eesti kunsti klassikaga 20. sajandist. Kui sa tahad varakristliku perioodi puhul mingit argumenti öelda, pead selleks meeletut tööd tegema. Nõuab väga suurt pingutust hoida peas paralleelselt kaht erinevat maailma. Samas pean tunnistama, et ma kadestan neid, kes seda suudavad. Ettekujutus 19. sajandi haritlasest, kes tsiteerib originaalis Homerost ning suudab rääkida Egiptuse vana riigi kunstist ja Indohiina geograafiast ühes lauses, peidab minu jaoks mingisugust ideaali.
/nginx/o/2021/01/15/13578026t1h1057.jpg)
/nginx/o/2021/04/23/13743885t1h13ff.jpg)