/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2021/04/19/13736485t1hd1af.jpg)
Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse tingimustes ühiskonnaelu korraldamise kava ehk nn valge raamatu. Kava kohta esitasid oma ettepanekud avaliku sektori asutuste kõrval ka ligi 20 valdkondlikku esindusorganisatsiooni ja huvirühma.
Valge raamat on peaaegu valmis
«Meie kõigi huvi on liikuda punaselt ohutasemelt rohelisele, kus ühiskond saab olla täielikult avatud, seetõttu on vajalik, et me lepime kokku, mis selleks tegema peab. Tahame, et Eesti elu saaks olla täielikult avatud ning avatuks jäädagi, selleks on oluline kõigi panus,» ütles Kallas.
Käitumisjuhiste loomiseks esitasid ettepanekud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Turundajate Liit koos Eesti Konverentsibürooga, Eesti Näituste AS, Eesti Spaliit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Ühendus ning kultuuriministeerium koos Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitudega.
Valdkondlikud käitumisjuhised viimistletakse ministeeriumide ja esindusorganisatsioonidega koostöös, need arutatakse läbi terviseametiga.
Viiruse leviku riskitaset arvestades saavad valdkonnad ja neis tegutsevad organisatsioonid detailsemaid käitumisjuhiseid ja -soovitusi luua ka edaspidi.
Hetkeolukorra hindamiseks on valges raamatus kasutusele võetud neljaastmeline riskitasemete süsteem. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset, mille puhul on kirjeldatud iga inimese, asutuse ja riigi võimalikke tegevusi koroonaviiruse leviku piiramisel.
Praegu on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis punane ehk väga kõrge. Riskitase vaadatakse üle kord nädalas.
Koroonaviiruse leviku olukorra ohjamisel lähtub valitsus ühiskonnaelu korraldamise kava kohaselt kuuest eesmärgist:
- kaitsta Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise eest,
- kindlustada õppijatele võimalus omandada kvaliteetne haridus,
- leevendada pandeemia mõju Eesti majandusele ja tööhõivele,
- toetada Eesti kultuuri kestlikkust,
- toetada Eesti inimeste vaimset tervist ning hoida piiriülene liikumine võimalikult avatud.
Kavas on kirjeldatud ka viiruse leviku tõrjumiseks ja sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks mõeldud lühiajalised tegevused, mis viiakse enamasti ellu juba sel aastal, ning pikemaajalised tegevused, mille elluviimiseks ja soovitud tulemuseni jõudmiseks võib kuluda mitu aastat.
Tegevusi kavandavad ja viivad ellu valitsusasutused koostöös erasektori ja kodanikuühiskonna esindajatega ning seda koordineerib riigikantselei.