Kallas peab aru andma vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste võrdsest kohtlemisest (12)

«Eesti eesmärk on vaktsineerida suve lõpuks 70 protsenti täiskasvanutest, mis tähendab, et lapsed ja paarsada tuhat täiskasvanut on vaktsiini pakutava kaitseta. Peaminister on aga kinnitanud, et riik ei hakka sekkuma sellesse, kuidas erasektor nõudeid kehtestab – erasektorile ei saa öelda, et kõik kliendid peab vastu võtma. Ometi on Eestis näiteks diskrimineerimiskeeld ja nõuded ligipääsetavuse kohta,» ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt.

Tema sõnul tuleb Kallasel riigikogu ees öelda, miks ei saa nõuda kõigi klientide teenindamist. «Kui iga kohvik, spordisaal, pank ja kaubanduskeskus otsustab, kas ta teenindab vaktsineeritud või vaktsineerimata inimesi, siis kuidas on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja ligipääs eluks vajalikele teenustele. Kes ja kuidas lahendab juhtumeid, kus inimest diskrimineeritakse vaktsineerimisstaatuse alusel,» uurivad sotsid ning leiavad, et valitsusjuht peab rääkima ka sellest, kas tervislikel põhjustel vaktsineerimata ja vabatahtlikult vaktsineerimata inimeste teenindamisele tuleb seada erinevad reeglid.

Küti sõnul on andmed vaktsineerimise kohta sarnaselt teiste terviseandmetega delikaatsed isikuandmed ning igaüks ei oma õigust neid küsida. Nii pärivadki sotsiaaldemokraadid Kallaselt, kellel on õigus küsida inimeselt vaktsineerimissertifikaati, tõendit koroona läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta.

Veel tahavad nad teada, kas näiteks kooli juhtkonnal, koolipidajal ja lapsevanematel on õigus küsida infot õpetaja vaktsineerimise kohta ja kas vaktsineerimata õpetaja võib sügisel anda kontaktõppes tunde. Peaministril tuleb tutvustada ka seda, kas tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele kehtivad teistega samasugused vaktsineerimise vabatahtlikkuse reeglid.