Salasigarette liigub Eestis kaks korda vähem kui Lätis ja Leedus

Maksumärkideta sigarettide osakaal on Eestis järjepidevas languses, samas Lätis ja Leedus on see viimastel aastatel pigem kasvanud. Kui 2019. aasta neljandas kvartalis oli uuringu kohaselt maksumärkideta sigarettide osakaal Eestis 9,9 protsenti, Lätis 16,8 protsenti ja Leedus 21,3 protsenti, siis eelmise aasta neljandas kvartalis oli osakaal Eestis 9,5 protsenti, Lätis 20,4 protsenti ja Leedus 21,5 protsenti. 

Valdav osa salasigarettidest jõuab Eestisse Valgevenest 18,7 protsendiga, Lätist 15,6 protsendiga ja Venemaalt 13,9 protsendiga, kusjuures Lätis ja Leedus moodustab Valgevenest pärit salasigarettide osakaal vastavalt 67 ja 88,4 protsenti kõikidest maksumärkideta sigarettidest.

MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul on salakauba tõkestamine MTA pideva tähelepanu all. «Kui veel kümme aastat tagasi moodustasid salasigaretid ligi 20 protsenti Eesti kohalikust tarbimisest, siis praeguseks on see osakaal vähenenud enam kui poole võrra. Salakauba leviku tõkestamisele on kaasa aidanud tõhus rahvusvahelise koostöö naaberriikide vastavate ametitega, investeeringud tollitehnikasse ning meie tööprotsesside pidev arendamine,» ütles Kuus.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juhatuse liikme Jaanus Pautsi sõnul on salaturu ohjeldamisel kõige olulisemat rolli mänginud MTA tõhus töö. «Erinevalt Baltikumi naabritest on Eestis salatubakaveo tõkestamise vastutus väga selgelt ühel ametkonnal, kellel on ka piisav kompetents ja võimekus probleemiga tegelemiseks. Lätis ja Leedus seevastu jaguneb sama töö mitme osapoole vahel, vastutus hajub ning see võimaldab ka salatubaka müüjatel vabamalt toimetada,» ütles Pauts.

Tema hinnangul on lisaks MTA tööle salatubaka ohjeldamisel oluline roll tasakaalukal aktsiisipoliitikal. «Nagu Läti puhul näeme, siis salatubaka risk eksisteerib jätkuvalt ka meie jaoks, kuid saame seda maandada vältides äkilisi maksutõuse. Lätist sisseveetud sigarettide osakaal on juba mõnevõrra kasvanud, sest sõltuvalt brändist on sigaretipaki hinnavahe riikides umbkaudu 50 senti kuni euro. Võib oletada, et näiteks äkilisest aktsiisitõusust tingitud suurema hinnavahega kasvab paratamatult ka salatubaka sissevedu ja piirikaubandus,» selgitas Pauts.