Õpetajate palgaraha jagamisele võidakse seada jäigemad piirid

Aasta alguses avaldas haridus- ja teadusministeerium oma arvutused, mille kohaselt eraldas riik 2010. aastal õpetajate palkadeks 4,3 protsenti enam vahendeid kui omavalitsused pedagoogidele tegelikult välja maksid.

Soovides selgitada, kuhu läks 89 miljonit krooni, mis õpetajate kätte ei jõudnud, saatis ministeerium omavalitsustele kirja, paludes neil põhjendada, millisest kaalutlusest lähtuvalt on nad kasutanud riigi poolt palkadeks eraldatud vahendeid muul otstarbel.

Haridusministeeriumi asekantsleri Kadri Maasiku sõnul on ministeeriumi arupärimisele tänaseks vastanud umbes pooled Eesti omavalitsused. Seda hoolimata ministeeriumi seatud vastamistähtajast, mis oli 12. jaanuaril.

«Praegu võib öelda, et on mitmeid omavalitsusi, kes kinnitavad seda, et nad on erinevate haridustoetuse komponentide vahel ressurssi oma parema äranägemise kohaselt ümber jaotanud. See on tähendanud ka seda, et õpetajate palgavahenditeks eraldatud summa on väiksem, kui riigi arvestuslik eraldis,» nentis Maasik.

Asekantsleri sõnul ei ole ministeeriumi eesmärgiks omavalitsustele midagi ette heita. Seda ei saagi teha, sest ministeeriumi määrus annab omavalitsustele palgaraha kasutamisel tegelikult vabad käed – näiteks võib sellest summast katta ka kooli muid personalikulusid või investeeringuid. Ainsaks tingimuseks on, et õpetajatele oleks garanteeritud vähemalt pedagoogi palga alammäär.

«Meie küsimuse eesmärgiks oli mõista, mis põhjustel sellised valikud on tehtud. Selge on ju see, et riigipoolne eraldis oleks võimaldanud sama õpetajate arvu juures maksta neile kõrgemat palka,» sõnas Maasik.

Omavalitsused erinevad nagu öö ja päev

Ebaotstarbekate palgakulude poolest asub haridus- ja teadusministeeriumi koostatud tabeli tipus Pärnumaal asuv Lavassaare vald, kus riigieelarvest eraldatud palgarahast on ministeeriumi arvutuste kohaselt õpetajatele makstud vaid veidi üle poole.

Lavassaare vallavanem Ene Täht kinnitas, et raha on sellele vaatamata kasutatud eesmärgipäraselt. Kurbade numbrite taga on hoopis ministeeriumi ekslik arvutus, milles pole välja makstud kulutustena arvesse võetud pedagoogide klassijuhatajatasusid, pikki palgalisi puhkuseid ja täiendkoolitusi. Samuti jäi 2010. aastaks määratud palgaraha vallal tegelikult üle ja see kanti 2011. aasta palgafondi.

Tabeli teises äärmuses asub Valgamaa Karula vald, kus õpetajate palkadeks riigieelarvest eraldatud toetus katab tegelikest palgakuludest kõige vähem – vaid 60 protsenti.

Karula vallavanema Rain Ruusa sõnul maksab vald õpetajatele omast taskust palka juurde seetõttu, et mõne aasta eest tõstis riik lühikeseks perioodiks õpetajate töötasu. Vald aga otsustas, et jätab pärast masu põhjustatud palgalangust õpetajate töötasud samaks ja maksab kaheksaprotsendise vahe ise kinni.

Ruusa hinnangul on sellises olukorras ministeeriumi poolt väga näotu õpetajate palgaraha korrektne kasutamine küsimuse alla seada. «Tegelikult on meil 9,25 õpetajakohta koolis, aga riigilt saame 6 õpetajakoha palgaraha,» sõnas ta.

Seadust pole rikutud

Riigikontrolli omavalitsuste auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli leidis, et haridusministeeriumi arvutused ei võimalda järeldada, et omavalitsused ei kasuta õpetajate palga maksmiseks antud raha ettenähtud viisil.

Mikli sõnul jälgib riigikontroll, milliseks kujunevad kohalikelt omavalitsustelt saadud vastuste järel haridus-ja teadusministeeriumi analüüsi tulemused. Hetkel ei ole riigikontroll nimetatud valdkonna uurimiseks auditeid kavandanud.

Eesti Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik ütles, et õpetajatele eraldatud palgarahade ümber on palju segadust, ent seaduserikkumisest siiski rääkida ei saa. Nimelt on raha kasutamist reguleeriv määrus nii lai, et sobivate investeeringute alla mahuvad kõik koolidesse tehtud rahapaigutused.

«Arvestades seda, et omavalitsused oma rahadega välja ei tule, siis ei maksa loota, et nad ise palgaküsimused lahendavad. Seetõttu me tegimegi ettepaneku ministeeriumile, et nad selgitaks välja selle seltskonna, kellel on õigus õpetajate palgarahast palka saada,»

Sama meelt on ka asekantsler Kadri Maasik. «Praegusel hetkel oleme ette valmistamas kohalike omavalitsuste liitudega kohtumist. Eesmärgiks on otsida võimalusi, kuidas seda valdkonda ja ka toetusfondi mudelit tulevikus parandada ja et õpetajate palga teema oleks toetusfondi mudelis prioriteet,» leidis Maasik.

Üks võimalik lahendus on see, et määruses piiratakse raha kasutust nii, et see keelab õpetajate palgavahendite kasutamise muuks otstarbeks.