/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Kas kedagi hakatakse kodust kuhugi viima, nagu väidavad mõned protestijad; kas politsei on ohtliku viiruse tingimustes hinnanud olukordi õigesti, ja kas väited politseiriigi saabumisest on kohased hoiatused või lihtsalt poliitiline komejant? Siseminister Kristian Jaani andis Kuku raadio saates «Nädala tegija» selgitusi.
Ta võttis lühidalt kokku, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusmuudatuste eesmärgiks on tagada, et terviseametil oleks võimalik lahendada tervishoiualane hädaolukord. Selleks peab toimima nii meditsiinisüsteem kui ka haigete ja lähikontaksete tuvastamine. Samal ajal on terviseametile pandud peale ka riigiülene järelevalve, et vajalikest piirangutest hoitakse kinni.
«[Terviseamet] on oma olemuselt ju väga väike asutus,» sõnas Jaani. «Minu meelest on täiesti mõeldamatu, et ootus terviseametile on see, et ta oleks võimeline kogu järelevalve, mis riigis on kehtestatud, et kriisist välja tulla, ise tegema. Ei ole mõtet üht väikest asutust paisutada hetkeks väga suureks.»
Seetõttu on tema sõnul mõistlik, et järelevalve osas abistavad terviseametit teised asutused. Antud juhul räägime politsei- ja piirivalveametist, mis valvab ka täna piirangutest kinnipidamise järele. See protsess võiks aga siseministri hinnangul olla kiirem ja tõhusam.
Jaani möönis, et NETSi tõttu levima hakanud väited on peegliks, mis näitab, et keerulisi seadusi tuleb paremini selgitada. «Öelda, et lihtsalt selle seadusmuudatuse najal tervishoiualases hädaolukorras tuleb politsei ja viib kellegi kodust ära – ei, see on täiesti vale arusaamine kogu asjast. Seda ei juhtu mitte mingil juhul,» rõhutas siseminister.
Saatejuht Meelis Atonen võttis mõned levinud väited ette. «Lapsi lihtsustatud korras vastutustundetult vanematelt, isegi kui nad on seda, mida ma väitsin, selle seaduse abil ju ikka ära viia ei saa?»