«Kurje inimesi ma enam ei karda!»

«Lohvik meenutab veidi lohet – lendav ja vaba,» selgitab Silver (16). See projekt on täiesti enneolematu asi! Ei, see pole koht, kuhu lapsed suveks tööle võetakse ja siis täiskasvanud neid seal kamandavad, täiesti vastupidi. See on äriprojekt, mille lapsed ise algusest peale ise üles ehitavad, kõik ülesanded turundusest menüü koostamise ja mööbli tegemiseni ära jagavad ning viimaks kõik eduelamuse saavad – jaa, ma suudan, ma saan hakkama!

«Meil oli nimekonkurss ka,» räägib Emili Mirtel (12) õhinal. «Üks pakkus Lohviku välja ja see hakkas meile meeldima.»

Uurime lähemalt, mis loomaga tegu.

«Me oleme noored ja alustame nullist! Teeme täiesti tühja koha pealt oma kohviku, õpime sel teel kõike. Ja see just ongi lahe,» ütleb Alexander (13).

«Ja me ei õpi siin ainult kohviku tegemist,» täiendab Laura (15) «Mina olen mega palju õppinud – aja planeerimist ja teisega arvestamist.»

«Samuti seda, et kui miski peab tehtud saama, siis see tõesti peab tehtud saama,» lisab Emili. «Koolis see eriti kohale ei jõua.»

Lohvik seab end sisse Elvas​ Arbi järve kaldal. Ja sõltumata sellest, millised on koroonaaja piirangud, on plaan 1. maist uksed valla lüüa. Olgu siis kohapeal söömiseks ja terrassil tšillimiseks või ainult kaasamüügiks. Kohvikut täiendab spordivarustuse rent, Sportland oli noorte energiapommide algatusest kuuldes kohe valmis õla alla panema. Saab SUP-lauaga järvele minna ja mine tea, ehk koguni supijoogat proovida.

Projekti vedurid on täie kirega küll lapsed ise, kuid päris toetuseta see asi siiski hoogu sisse ei saanud.

«Meile naisega on noortega tegelemine alati väga sobinud,» räägib ettevõtmise ellukutsuja Priit Lavits. «Ja siis avanes hea võimalus – Elva kohvikule otsiti rentnikku. Meie oma lapsed Silver ja Rebecca on alati kisanud, et tahaks kohvikut teha. Nägin võimalust laste unistus täide viia ja sinna kasulik õppimisvõimalus külge kruvida. See ongi nagu labor, kus noor saab teada, kuidas oma äri alustamine käib. Tegime projekti, idee meeldis ja läkski käima. Lapsed ise teevad! Meie naisega oleme ammu pigem toetaja rollis.»

Lapsed ise otsustavad

Päris alguses polnud aga huvitatud lapsi leida üldse lihtne. Ikka oldi imestunud – et misasja? Ma ei tulegi tööle? Ma ise teen ja otsustan... Kuidas nii saab olla?

«Lastel ongi hädasti vaja just ise tegemise, vastutamise ja õnnestumise kogemust,» räägib Priit. «Noorel pole veel kogemust, aga piisab, kui tal on huvi ja tahe! Noorte hulgas on selliseid lihvimata teemante, nad on loovad ja rikkumatud – väga lahe meeskond! Projekti kuulub hulk mentoreid ja kasulikke koolitusi. Aga iga laps saab öelda: tere tulemast minu kohvikusse! Sest ta ongi a ja o, ise omanik ja otsustaja.» Vaata videot, milla lapsed ise oma kohvikust tegid:

Kohviku juures ainult ägedalt vaibist, särasilmsest noorest personalist ning kihvtist asukohast ei piisa. Loeb ka see, mida lauale pannakse. «Menüü tuleb täiega hea,» teatab Silver selge rahuloluga. «Oleme seda viis korda täiendanud. Tervislikud asjad, mis lastele päriselt maitsevad.»

Tervisliku toitumise õpetamine on üks salajasi õilsaid ideid kogu ettevõtmise varjus.

«See on imehea võimalus noortel aru saada, mis on toitlustaja missioon,» selgitab Kätrin Karu-Lavits, üks projekti algatajaid. «Sina saad noorte harjumusi mõjutada, pakkudes tervislikumat toitu. See on minu isiklik salakirg. Minule lapsevanemana käib nii närvidele, et tihti pole välja sööma minnes võimalustki häid valikuid teha!»

Lastest personal hääletas friikad välja ja poke-kausid sisse. Viimaste valmistamist tuleb Lohviku perele õpetama kokk otse Hawaiilt, poke-roogade sünnimaalt. Mis veel? «Ei, me ei ütle,» teatab Alexander. «See on nii hea, et konkurendid teeks järele!»

Tööle tuleb töine ema

Verinoor personal ei asu Lohvikus möllama siiski päris omapäi, ka täiskasvanu on kaasatud. «Mina lähen suveks sinna lastele appi,» räägib Anneli Mägi. Tundub, et kõik ideest haaratud suured inimesed on enneolematult tulihingelised, nii säriseb temagi entusiasmist. «Mingit ametit mul seal pole. Laste peal on kõik rollid ja mina olen neile nagu töine ema, et oleks turvaline tegutseda. Mu enda tütar Katarina ja tema sõbratar Mirtel osalevad ka selles projektis, nad on nii elevil.» Annelil on toitlustuses aastatepikkune kogemus ja oskused, et nõu ja jõuga abiks olla.

Noored on praegu kooli kõrvalt ametis peaaegu kogu vaba aja. Igaüks teab, mille eest vastutab, ja asjad liiguvad hoogsalt. Kas noored midagi kardavad ka?

«See hirm on, et äkki ei jõua kõik avamiseks valmis,» poetab Emili. «Suhtlemist ma ei karda, seda ootan täiega!»

«Kurje inimesi ma enam ei karda,» teatab Laura. «Et kui klient tuleb ja pahandab. Ma olen tallis töötanud ja hobuseomanikud... no ütleme, nad on väga valivad. Nii et kurjade ja pirtsakate inimestega toime tulekuks on mul väike elukool juba all. Ole ise hästi lahke, ära vasta kurjale kurjaga, siis asjad lahenevad.»

Mõni laps tunnistab, et just Lohvikus loodab ta üle saada kohmetusest ja muutuda enesekindlamaks.

«Minu meelest on see kogu selle ettevõtmise kõige ilusam asi,» teatab Priit emotsionaalselt, «et lapsed saavad selle kaudu oma hirmudest üle. Osa kardab suhelda, osa ebaõnnestuda... Lastelt nõutakse enamasti käsu täitmist ja õigeid vastuseid. Siin saavad nad ise otsustada ja teadmise, et õigeid valikuid võib olla mitu. Ning kogemuse: kui sa ise kirega teed, siis sa õnnestud. Ja kui ebaõnnestudki, pole see halb asi, vaid hoopis õppetund. Nende maailmavaade muutub. Ja see on ülilahe!»

«Lohvik meenutab veidi lohet – lendav ja vaba,» selgitab Silver (16). See projekt on täiesti enneolematu asi! Ei, see pole koht, kuhu lapsed suveks tööle võetakse ja siis täiskasvanud neid seal kamandavad, täiesti vastupidi. See on äriprojekt, mille lapsed ise algusest peale ise üles ehitavad, kõik ülesanded turundusest menüü koostamise ja mööbli tegemiseni ära jagavad ning viimaks kõik eduelamuse saavad – jaa, ma suudan, ma saan hakkama!