Haiglad on asunud koroonaosakondi sulgema

Haiglaravile pääsemist oodanud aga peavad varuma veel kannatust, sest intensiivraviosakonnad on jätkuvalt raskes seisus koroonahaigetest täidetud ning pandeemia teise laine ajal ohtralt ületunde teinud meedikud vajavad puhkust.

Koroonapatsientide tulvaga ei ole sel kevadel kimpus olnud mitte ainult Tallinna suurhaiglad, vaid ka väiksemad maakonnahaiglad. Läänemaa haiglas on sel kevadel koroonaosakonnas olnud hetki, mil ravil on rohkem koroonapatsiente kui kohti. Täna on Haapsalus kolm koroonahaiget ja haiglajuhi Edvard Garderi sõnul on ebaotstarbekas 18-kohalist osakonda nii väheste haigetega töös hoida. Haigla loodab, et saab juba sel nädalal loa osakonna sulgemiseks.

Rapla haigla on ehitatud nii, et COVID-i osakonda osaliselt sulgeda pole võimalik. Kuuest voodikohast on võimalik varem loobuda ja seegi on haiglajuhi sõnul oluline võit, sest seni kuue koroonahaige eest hoolitsenud õed jõuavad tegelda 15 tavapatsiendiga.

Terviseameti kriisistaabi juhi Urmas Sule sõnul koroonahaigetele mõeldud intesiivravi kohti enne maid pole võimalik vähendada, küll aga saavad haiglad juba hakata järk-järgult tegelema seni ootel olnud patsientide raviga, kuigi plaanilise ravi taastumine võtab aega.

«Täna meile tundub, et 500 COVID-haiget on pisikene numbrikene. Ma tuletan meelde aasta algust, siis meile tundus 500 COVID-haiget metsik number. Me peame reaalsusele silma vaatama, tõenäosus on suur, et haiglaravi vajadus langeb, aga 500 COVID-haiget on väga suur number, iseäranis intensiivravi vajadus on jätkuvalt väga kõrge. Iga nädal me vaatame oma plaanid üle ja vastavalt sellele ka toimetame,» ütles terviseameti kriisistaabi juht Urmas Sule.

Ida-Tallinna keskhaigla on ühe koroonaosakonna juba sulgenud, sest COVID-patsientide arv on vähenenud pea kolmandiku võrra. Plaanilise ravi kiiret taastamist pidurdab õdede väsimine, paljud neist on töötanud 250 tundi kuus.