/nginx/o/2020/12/04/13513841t1hca5e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/07/11162590t1h5398.jpg)
«Maailm taskus» võtab seekord vaatluse alla Hiina transiidiäri ning selle võimalused ja ohud Eestile. Viimastel aastatel on Hiina ostnud Kreekalt Pireuse sadama, liisinud 99 aastaks Sri Lankal asuva Hambantota sadama, avanud sõjaväebaasi strateegiliselt olulises Djiboutis ning toetab võimsalt taristu ehitamist nii Kesk-Aasias kui ka Valgevenes.
/nginx/o/2021/04/08/13718286t1h60d9.png)
Teema lahkamiseks kutsus saatejuht Karl-Hendrik Pallo külla Aasia uuringute magistri ja Tallinna Ülikoolis Rail Balticu trassikoridori võimalusi uurinud projektianalüütiku Kristo Tamme.
Tamm selgitas, et kui avalik tähelepanu on läinud eelkõige Rail Balticu reisivõimalustele, siis sama oluline on selle sidumine Euroopa kaubateedega. «Kui Rail Baltic valmib, siis sellest me saame kasu hakata lõikama kõige paremini siis, kui ka ühilduvad teed on valminud,» sõnas ta.
Täpsemalt vaadeldi projektis, kuidas ühilduks Rail Baltic Läänemere-Aadria koridoriga ja sellega suuresti paralleelselt kulgev niinimetatud Merevaigukoridor, mis läbib idapoolset marsruuti.
Mõlemad koridorid jõuavad välja Aadria mereni, kus on mitu kiiresti kasvavat kaubasadamat. Eestil oleks projektist võita, sest see tähendaks kiire ja Euroopa-sisese ühenduse loomist maailma suurte kaubateedega, leidis projektianalüütik.
Nii Läänemere-Aadria kui ka Merevaigukoridoris on on täna juba olemas ja kasutusel, kuid Euroopa Liidu transpordivõrgu nõuetele need täienisti hetkel ei vasta. Seetõttu tuleb raudteid moderniseerida, tõstes kiiruseid ja kõrvaldades eksisteerivad pudelikaelad.
Näiteks üheks peamiseks pudelikaelaks on Koperi sadama u 25 km pikkune ühendustee, mis on hetkel aeglane ja sellest tulenevalt kehva läbilaskevõimega. EL-i investeeringute abil rajatakse uus tee, mis on 75% ulatuses tunnelites.
Läänemere-Aadria raudteekoridor on kahest trassist parema seisus, sest seda on kauem arendatud. Täna on peamised pudelikaelad piiriülestel lõikudel. Merevaigukoridoril on kitsaskohti märksa rohkem, kuid ka nende lahendamiseks on koostatud selge roadmap (projektiplaan). Laiem eesmärk on tagada kaupade kiire ja sujuv liikumine mööda erinevaid transpordikoridore, keskendudes võrgustiku moderniseerimisele ja ühilduvusele.