Edward Lucas: Eestist saadud tunnustus on mulle esimene

Milline oli te esimene reaktsioon, kui saite teada, et võitsite taolise tiitli? Kas te olete ka mõnest muust riigist midagi taolist pälvinud?

Ei, see on tegelikult üleüldse esimene auhind, mille ma olen ligi 30 aasta jooksul saanud. Mul on hea meel, et see tuli Eestist. Minu vanim poeg Johnny sündis seal 1993 (ma arvan, et ta on esimene Eestis sündinud NATO beebi). Ma olen külastanud Eestit mitmel korral ning mul on seal palju sõpru.

Te pälvisite autasu Eesti tutvustamise eest maailmas ning mõjukuse eest Eesti otsustajate seas. Kuidas te suhtute sellesse, et teid ajakirjanikuna loetakse ühe konkreetse riigi sõbraks?

Mul oleks hea meel, kui Eesti poliitikud kuulaksid rohkem Eesti meediat ning kui Eesti meedia oleks rohkem tasakaalustatud ja vastutustundlikum. Nii suur tundlikkus välismaise uudistekajastuse suhtes ei ole tervislik.

Kuigi ma olen tihedalt Eestiga seotud, tunnistan, et minult küsivad sarnast küsimust lätlased, leedulased, poolakad ja tšehhid. Minu eesti keel on häbiväärselt kehv, samas räägin ma mõõdukal määral poola, tšehhi ja leedu keelt (ning vene ja saksa keelt palju paremini). Nii et ma arvan, et minu sidemed piirkonnaga on üsna tasakaalustatud.

Mida te arvate enda kaalukusest Eestis, mõjust meie arvamusliidritele ja otsustajatele?

See on päris suur vastutus. On suur kompliment, kui sind koheldakse «peretuttavana» riigis, kus sõprusel on oluline tähendus. Mul on kurb meel, et mu uus amet (välistoimetaja) tähendab, et ma ei ole külastanud viimasel ajal Eestit. Kuid mul on alati hea meel kohata eestlasi, kui nad külastavad Londonit.

Suured tänud autasu eest!