Eakas paldisklanna Nelli ütles, et tema teada neil suuremat vaktsineerimist ei toimu, ka perearstikeskusest pole infot tulnud. «Perearsti juurde meid ei lasta,» oli Nelli nõutu. Ta ise polnud aga üldse kindel, kas on vaja vaktsineerida või mitte, ta teab vaid, et mingite haigustega võib see olla ohtlik.
Reportaaž ⟩ Klooga poemüüja: kiirabiautode nägemine on mõjutanud inimeste suhtumist vaktsineerimisse
«Mida saab vaid telefoni teel meie haiguste kohta öelda,» väljendas ta rahulolematust arstide töökorraldusega. Infoga epideemia leviku ja vaktsiinide kohta on ta kursis ka Eesti uudistekanalite kaudu. «See ei ole õige, justkui venekeelne elanikkond ei saa olukorrast aru. Me kuuleme kõike ja saame aru. Ka eesti uudised on meile kättesaadavad,» ütles ta.Sputniku vastu ei saa
78-aastane Ivan ei ole samuti veel vaktsineeritud, kuid kavatseb seda maikuus teha. Eriti heaks vaktsiiniks peab ta Sputnikut, sest seda ostavad paljud riigid. «Teiste vaktsiinidega on nii, et pärast süsti võivad inimesed kokku kukkuda ja kaotada teadvuse,» ütles ta murelikult. «Sputniku puhul ei ole aga ühtegi sellist juhust teada. Selle kindlust näitab ka see, et Putin lasi end sellega süstida. Kui oleks leidunud mõni parem vaktsiin, oleks Putin valinud tolle,» oli Ivan veendunud.
Tänaval koerakesega vastu tulnud vanem daam Tamara kinnitas, et tema ei hakka end vaktsineerima. «Ma ei usalda neid praegu. Igasuguseid ei usalda. Vahet pole, ka Sputnikut ka mitte,» oli ta üsna resoluutne. Ta teadis, et vaktsiin võib teatud määral aidata, kuid inimest ei kaitse. Infokanalitest usaldab ta vaid Sputnikut, sest mujalt tuleb Tamara sõnul vaid propaganda.