:format(webp)/nginx/o/2021/03/30/13704209t1h72e2.jpg)
Uuspuritaanluses võib näha instinktiivset ja kohmakat vastureaktsiooni olukorrale, kus traditsiooniliste sooturupiirangute kadumisest ja erakordsest e-vabadusest tulenev seksuaalse konkurentsi intensiivistumine on jõudnud talumispiirini, kirjutab semiootik ja kulturoloog Mihkel Kunnus.
Siinne lühike lugu on sündinud äratundmisest, et mõne viimase aasta jooksul on Eesti avalikkuses toimunud teatav diskursiivne nihe, avalikku arutellu on siginenud uusi teemasid ja murekohti, vastseid kujundeid ja argumente. Ei võta siin hinnata, kas see nihe on hea või halb, see võiks jääda igaühe isiklikuks otsuseks, küll tahaksin katsuda seda iseloomustada. Nimetan seda lihtsustuse hinnaga «uuspuritaanliku mõtlemise» esiletõusuks ja püüan selle mõningaid selgemaid suundumusi eritleda. Sealjuures soovin hoiduda minemast isiklikuks, st mu siht pole analüüsida kellegi seisukohti eraldi võetuna, vaid pigem kaardistada üldist trendi, mis minu hinnangul on silmanähtav, kuid seni mõtestamata.
/nginx/o/2021/08/27/14023499t1h3990.jpg)