:format(webp)/nginx/o/2021/01/29/13603417t1hfca2.jpg)
Keskkonnaminister Tõnis Mölder plaanib lähiajal esitada valitsusele kinnitamiseks ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimise korra muutmise, et välistada ümberlaadimisest tuleneda võiv keskkonnaoht hoiualadel. Ühtlasi soovib keskkonnaminister teha valitsusele ettepaneku hakata analüüsima, kas Eestis võiks reostustõrje rahastamiseks luua õlifondi.
Kui valitsus määruse muutmise heaks kiidab, oleks edaspidi ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine (STS-toimingud) lubatud ainult selleks määratud ankrualadel. Määruse «Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord» muutmisega jääks nimekirjast välja need ankrualad, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning kuhu polnud sellised tegevused nende ankrualade moodustamisel planeeritud.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tehti ankrualade valik Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös ning lisaks andsid sellele eksperthinnangu mereteadlased. «Ametkonnad hindasid ankrualasid nii meresõiduohutuse ja reostustõrjevõimekuse seisukohast kui ka keskkonnakaalutlustest lähtuvalt. Mereteadlased aga hindasid ankrualadel kolme tüüpi tegevusi – punkerdamist, LNG või LPG ümberlaadimist ning teiste ohtlike ainete ümberlaadimist,» selgitas Mölder.
Muutmisele läheks ka laevalt laevale ümberlaadimiseks loa andmise kord. Kui seni oli loa andmise kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, siis edaspidi võiks kooskõlastada STS-tegevuse keskkonnakaalutlusi silmas pidades ka Keskkonnaamet.
Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks kõigile huvirühmadele ja sidusgruppidele, sh Sadamate Liidule, Laevaomanike Liidule, Eesti Gaasiliidule, ASile Eesti Gaas, Consolato del Marele, OÜle Navest Consult, Logistika- ja Transiidiassotsiatsioonile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Eelnõule laekus väga palju erinevaid märkusi ja ettepanekuid, millega Keskkonnaministeerium on võimaluste kohaselt arvestanud.
Mölder soovib teha valitsusele ka ettepaneku välja selgitada, kas Eestis tasuks luua õlifond. Mölderi sõnul võiks õlifondist edaspidi katta nii reostustõrjevõimekuse suurendamiseks vajalikke kulutusi kui ka vajadusel rahastada reostuse likvideerimist. «Nii saaksime Eesti mereala ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise keskkonnariskide eest paremini kaitsta,» lisas Mölder.
Esmalt tuleks analüüsida, kas Eesti mereala kasutamise eest makstavad tasud on piisavad Eesti merekeskkonna kaitse seisukohast vaadatuna. Seejärel saaks valminud analüüsi tulemusi arvesse võttes koostada ettepaneku õlifondi loomseks. Vastava ettepaneku peaks kinnitama Vabariigi Valitsus.