Muuli: Isamaa tiiba ootab hääbumine

Muuli sõnul oli Isamaa ja Res Publica liidu suurkogu valimistulemus üldiselt ootuspärane ning respublikaanide ja isamaaliitlaste vahekorda ei kõigutanud märkimisväärselt isegi kompromisskandidaadina üles astunud Liisa Pakosta. IRLi uueks juhiks saanud Urmas Reinsalu kogus laupäeval 977, Andres Herkel 465 ja Liisa Pakosta 285 poolthäält.

«Kui vaadata Herkeli ja Reinsalu häälte jagunemist, siis Reinsalu sai kaks kolmandikku ja Herkel ühe kolmandiku. Täpselt samamoodi jagunesid hääled ka aseesimeeste puhul: Res Publica poolel said Juhan Parts ja Ene Ergma kaks kolmandikku ja nn kampsunite poolel sai Tõnis Lukas umbes ühe kolmandiku häältest,» iseloomustas Muuli. Selliselt jaotub tema hinnangul kahe leeri jõuvahekord kogu erakonnas.

Ene Ergma ja Juhan Partsi valimine erakonna aseesimeesteks oli Muuli sõnul respublikaanide strateegiline valik. Nimel oleks olnud sobimatu, kui riigikogu esimees Ergma ning
praegune minister ja võimalik tulevane erakonna juht Parts ei kogu piisaval hulgal erakonnasisest krediiti. Nn kampsunite pooldajatel jätkus aga hääli vaid niipalju, et kolmanda aseesimehe toolile aidata Tõnis Lukas.

IRLi senine esimees Mart Laar tegi Muuli sõnul õigesti, kui hoidus kampaaniates poolt valimast. «Kui sa ei kavatse väga aktiivselt poliitikas enam kaasa lüüa, siis ole ka väga korrektne püüda tugevalt mõjutada tulemust,» leidis Muuli. Samuti näitavat Laari käitumine, et endine esimees ei püüagi säilitada parteis senist jõupositsiooni.

Uuele esimehele langeb Muuli sõnul aga suur roll, sest Res Publica ja Isamaaliit on ühinemisele vaatamata jäänud tänini kaheks erinevaks erakonnaks.

«Ma arvan, et Reinsalu üritab partei leeride ühendamist päris tõsiselt ja siiralt, sest muidu muutub see kunagine ühinemine ju mõttetuks. Iseasi on see, kas tal see õnnestub. Palju asju on ära rikutud juba minevikus - siis, kui Reinsalu juhitud respublikaanid inetute jõuvõtetega Isamaast pärast ühinemist üle sõitsid. See on kindlasti Lukasel, Herkelil ja paljudel teistel hinges,» sõnas Muuli.

Õli lisavat tulle ka see, et kahe leeri maailmavaated omavahel ei klapi. «Res Publica on meelelahutuslikum ja kergelt populistlikum. Isamaa on alati rõhunud sisule ja vähem näilisusele. Ja seda nad kindlasti ka tajuvad, kui nad hakkavad arutama, kuidas üht või teist asja teha ja rahvale serveerida. Siis on ka tülid kerged tulema,» kirjeldas Muuli.

Reinsalu pingutustest hoolimata saab leeride lepitamine Muuli sõnul olema vaevaline ja lõppema osa vanade isamaaliitlaste lahkumisega erakonnast. Allesjäävad isamaaliitlased taanduvad Laari eeskujul tagaridadesse ja võib-olla mõnele üksikule pakutakse kõrgemat kohta parteihierarhias. «Kindel on aga see, et eks erakond läheb ikka rohkem Res Publica nägu,» prognoosis Muuli.

Endine esimees vedas kolmandat leeri?

Kuigi Muuli seda ei nimetanud, on mitmed IRLi siseeluga lähedalt kursis olevad isikud Postimehele kinnitanud, et tegelikult käis laupäevasel IRLi suurkogul heitlus lausa kolme tiiva vahel – nn kampsunid, pintsakud ja laarlased.

Kampsunite ja Laari taha koondunud seltskonna vastasseisu on kirjeldatud ka kui ERSP ja Isamaa tiiva lahkheli, kuid päris sealt see jõujoon ei lähe. Laarlased eraldusid endistest isamaaliitlastest juba viie aasta eest, kui Laar erakonna juhtivpositsioonid respublikaanide kätte andis ja endistes kamraadides sellega pahameelt tekitas.

Üks allikatest rääkis Postimehele, et laupäeval aseesimeesteks pürginud Jaak Aaviksoo ja Marko Mihkelson tulid valimistele üksiküritajatena, ent Mart Laari pikaajalise soosiku Margus Tsahkna taga seisis laarlastest koosnev toetusmeeskond. Kuigi Laari seltskond panustas sellele, et Tsahkna võtab Lukase ees kolmanda aseesimehe koha, jäi vahe suuruseks koguni 200 häält.

Tulemus näitas aga laarlaste tiiva täielikku põrumist ja seda, et nn kampsunid on kujunenud reaalseks jõuks Laari meeskonna asemel. Selle jõuga tuleb ka uuel esimehel paratamatult arvestada.