:format(webp)/nginx/o/2021/03/26/13698943t1haf59.jpg)
Sandra Kosorotova on kunstnik, kelle teosed on õrnad nagu maikellukesed, mis tärkavad vaatamata kurnavale ja raskele ajale.
Kunsti ja disaini vahealal töötav Kosorotova alustas poliitiliselt laetud teostega, näiteks tekstiilidega, mida sai kasutada nii salli kui ka plakatina meeleavaldusel. Nüüd on poliitilisus tema loomingus võtnud teise vormi ja ta tõestab oma töödes, et enda ja teiste eest hoolitsemine ongi praegu kõige radikaalsem akt.
Enesehool on meie ühiskonnas alaväärtustatud, nii poliitilise spektri vasakul kui paremal pool, sealhulgas ka kunstivaldkonnas. Palgad on nii madalad, et enesehoolele ei jää lihtsalt aega üle. Soovin, et minu kunstiprojektid mõjuksid muuhulgas ka teraapiliselt ja pakuksid inimestele seda aega. Enese või teiste eest hoolitsemine on justkui vastupanu väljendus.
See on hea tähelepanek. Ma tahan teha asju, mida saab ära kasutada. Mu praktika on kindlasti mõjutatud sellest, et mul pole kunagi olnud stuudiot ega kinnisvara ning pean olema valmis iga hetk kolima – mul peab olema vähe asju. Alateadlikult olen lähtunud sellest, et ei peaks töid hoiustama, et ma saaks neist lahti. Ma tahan neid inimestele laiali jagada.
/nginx/o/2021/01/15/13578026t1h1057.jpg)