Täiturid peavad ülejärgmisest aastast kasutama keskset infosüsteemi

«Kohtutäiturite infotehnoloogiline võidurelvastumine on risk täituriameti jätkusuutlikkusele. Mitmed kohtutäiturid on arendanud erasüsteemid ja liidestanud need andmevahetuse eesmärgil riigi erinevate andmekogudega. See tekitab ebatervet konkurentsi, kuna kõigil kohtutäituritel ei ole majanduslikult võimalik eraldi infosüsteeme arendada ja hallata,» ütles justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep pressiesindaja teatel.

See loob oma korda asekantsleri sõnul olukorra, kus suuremad täituribürood omavad teiste ees eelist, saavad veelgi suurema osa turust ning täitemenetlus koondub väikese arvu kohtutäiturite kätte. «Kaob konkurents ja see on pikemas perspektiivis ohuks teenuse kvaliteedile ning teenuse üle-eestiline kättesaadavus võib halveneda,» lausus Peep.

Vastu võetud seadusemuudatustega täpsustatakse, et kohtutäiturid peavad alates 1. jaanuarist 2023 kasutama teiste andmekogudega andmevahetuseks ainult kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja peetavat kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi. Sarnast süsteemi kasutavad juba praegu kõik notaribürood, kes kasutavad notarite koja hallatavat ja arendatavat e-notarit. Seadus ei keela luua oma sisemise töökorralduse vajadusteks täiendavaid sisemisi infosüsteeme, kuid neid ei saa liidestada teiste andmekogudega andmevahetuseks.

«Kohtutäiturite jaoks vajaliku infosüsteemi ühine arendamine ja haldamine on odavam ning tagab, et uued täiturid saavad samuti ametisse astudes võrdsed võimalused. Nii turvalisust kui muid ühtseid nõudeid saab kõige kindlamalt tagada, kui kõik kohtutäituribürood liidestuvad ühiste töökeskkondade kaudu. Sel juhul kantakse ka infosüsteemi arenduskulud koja eelarvest, mille tulud laekuvad liikmemaksudest,» rõhutas Peep.

Justiitsministeerium teavitas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda kavandatavast muudatusest möödunud aasta septembris, et anda täituritele mõistlikult pikk üleminekuaeg erasüsteeme kasutavatele kohtutäituritele vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks.

Riigikogu võttis sama eelnõu raames vastu teisi muudatusi. Näiteks hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest, tehes seda ühe korra aastas eelmise aasta eest tagantjärele. Seda põhjusel, et menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ning elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel. Riigi makstav summa ühe täiteasja kohta on kuni sada eurot kalendriaastas, täpse tasu kehtestab justiitsminister.

Sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik seaduse jõustumise järel alates 2023. aastast valida ise kohtutäituri. Samal ajal jääb ka võimalus kasutada senist süsteemi – jagada nõuet keskse jagamise lahenduse abil. Praegu esitab avaliku võimu kandja oma nõuded sundtäitmisele kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja hallatava süsteemi kaudu. Süsteemi kaudu jaotatakse nõuded juhuslikkuse põhimõttel kõigi tööpiirkonna kohtutäiturite vahel.

Kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat, saab sissenõudja selle ilma tasu maksmata anda menetlemiseks teisele sama piirkonna kohtutäiturile. Seni sai täiturit vahetada siis, kui kohtutäitur oli nõuet menetlenud vähemalt neli aastat ning sissenõudja pidi maksma menetluse algatamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud. Muudatus jõustub üldises korras.

Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. See on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest ning tema majanduslikust olukorrast, mis võimaldab sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 18 eurot ja selle tasub sissenõudja. Muudatus jõustub üldises korras.