Kalev Stoicescu: Sputnik V kui geopoliitiline relv (20)

Spordi politiseerisid kommunistlikud riigid, eriti Nõukogude Liit ja Saksa DV, külma sõja ajal selleks, et näidata oma paremust «roiskuva» vaba ja demokraatliku maailma suhtes. Kommunistlikud režiimid püüdsid luua endast positiivse kuvandi oma näilist edukust ja rahuarmastust afišeerides. Kremli trumpäss oli siiski kosmose vallutamine: esimene inimeste valmistatud seadeldis, Sputniku nime kandev satelliit, läkitati avaruumi 1957. aastal.

Moskva lansseeris kiire ja kõrgelennulise meditsiinilise sputniku 63 aastat hiljem. Sputnik V on maailma esimene ametlikult registreeritud koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastane vaktsiin. Venemaa kiitis heaks Gamaleja Epidemioloogia ja Mikrobioloogia Keskuse valmistatud vaktsiini mullu 11. augustil, kõigest 55 päeva pärast kliiniliste katsetuste alustamist. Septembris algas Venemaa vaktsiini kolmas ja otsustav, testimise faas. Moskva linn alustas vaktsineerimist detsembris lõplikke tulemusi ootamata. Venemaa satelliitriik Valgevene kiitis Sputnik V heaks enne jõule.

Kreml alustas peatselt agressiivset propagandakampaaniat infooperatsioonide saatel, mis ei jäta enam küsimärke Venemaa hoiaku ja eesmärkide suhtes. Kremlile on pandeemiavastane võitlus järjekordne geopoliitiline mängumaa.

Sputnik V nimevalik viitab otseselt Moskva hiilgeajale külma sõja perioodil, mil Nõukogude Liit võitles läänega mõjuvõimu pärast arengumaades. Müügitehnika meenutab samuti neid aegu. Kiiruga arendatud vaktsiin sai nimeka brändi, kuid vajas tõsiselt võetavust ja automaatselt kerkinud küsimuste ja kahtluste kõrvaldamist.

Briti uuringufirma YouGov korraldas jaanuaris maailma 17 riigis küsitluse, et selgitada inimeste vaateid ja eelistusi eri maades toodetud koroonavaktsiinide suhtes. Selgus, et usaldatakse Saksamaal ja teistes demokraatlikes riikides toodetud vaktsiine. Venemaa, India ja Hiina tooted said valdavalt negatiivseid hinnanguid.