/nginx/o/2021/03/19/13687263t1h4a84.jpg)
Tugevuse Volli on Siberis üks viimaseid eestlasi, kes oskab veel eesti keelt teistelegi õpetada. «Ema eeskujul ei saa ma jätta armastamata eesti keelt ja vanemate omapärast eesti põliskultuuri,» ütleb Volli. Jube kõrgelennuliselt räägib, mõtleks ilmselt siis, kui Eestis keegi nii ütleks. Siberis nii ei tundu.
«Minu ema lõpetas 1916. ja 1917. aastal kaks klassi. See oli mässu aeg,» räägib Lääne-Siberis Mihhailovka eestlaste külas sündinud kolmandat põlve Siberi eestlane, peagi 72-aastaseks saav Volli. «Isa ei käinud üldse koolis. Nad ei mõelnud nimelt oma laste kultuurilisele tulevikule, kuid ema rääkis meile alati eesti lugusid eesti keeles. Isegi täiskasvanuna teadsin eesti keeles paljusid taimi, mida vene keeles ei teadnud.»
:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)