:format(webp)/nginx/o/2021/03/18/13685535t1h0887.jpg)
Kui Eesti peaks tulevikus oma seadused Euroopa Liidu omadega kooskõlla viima ja lubama inimeste sideandmeid välja anda vaid raskete kuritegude puhul, andes loa väljastamise õiguse kohtutele, tugevdaks see inimeste privaatsust, kuid suurendaks samal ajal tublisti kohtute töökoormust.
Praegu saavad riigiasutused telekomifirmadelt nõuda, et viimased väljastaksid uurimiste tarbeks inimeste sideandmeid. Sideandmed, mida telekomifirmad koguvad, on järgmised: helistaja ja kõne vastuvõtja nimi, aadress, telefoninumber, kõne algus, lõpp ja kestus, tugijaama geograafilise asukoha andmed. Sideandmeid saavad riigiasutused välja nõuda ka kergemate kuritegude ja väärtegude uurimiseks. Loa sideandmeid kasutada annab prokuratuur.
Euroopa Kohus otsustas märtsi algul, et Eesti sideandmete väljastamist puudutav seadus ei vasta õigusnormidele.
Nimelt lubab ELi seadus kasutada inimese kohta salvestatavaid telefoniandmeid jälitustegevuses, kuid ainult raskete kuritegude, terrorismi ja avalikku korda ohustavate kuritegude uurimise puhul.
Kui seadust ei muuda, ootab rikkumismenetlus
Euroopa kohtunikud leidsid ka, et loa sideandmete väljastamiseks peaks andma ainult sõltumatu ametkond ehk Eesti kohus ja seda enne menetlustoiminguid, mitte pärast. Seega on Euroopa Kohtu hinnangul praegune olukord, kus vastava loa saab anda prokurör, vastuolus Euroopa õigusnormidega.
Eesti peab nüüd oma seadusi korrigeerima, muidu ootab riiki Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus. Samal alusel alustas komisjon rikkumismenetlust ka vihakõne seaduse suhtes.
Praegu pole veel täpselt teada, kuidas Eesti oma seadused kooskõlla viib. Seepärast keelduvad nii kohus kui ka prokuratuur üksikasjalikult arutamast, mida võivad muudatused kriminaalmenetluste praktikale tulevikus kaasa tuua. Küll on aga kindel, et kui kohus peaks hakkama otsustama sideandmete väljastamise üle, siis suureneks nende töökoormus.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/21/14272325t1h96ce.jpg)