Lips on täiesti mõttetu, ajast ja arust. Jah, värvilise aksessuaarina lisab härrasmehe ülikonnale vürtsi, aga tänapäeval eelistatakse värvilisi sokke. Kuid maskidest on saamas uus reaalsus. Seaduskuuleka, teisi arvestava, igati ontliku inimese tunnus.
Olgu koroonaga kuidas on. Ka lipsul oli kunagi konkreetne ülesanne – hoida särgikraed koos. Nööbid ja trukid tulid, aga lips jäi. Küll leitakse maskilegi koroonajärgsel ajal põhjendus, oma hingeõhu ja batsillide enda ligi hoidmine on ju igati mõistlik. Kuid sinise kirurgimaskiga härrasmees näeb välja nagu smokingus ja toatuhvlitega. Ja mustaga on kui pangaröövel. Tahaks midagi maitsekat, isegi mitut varianti – iga ülikonna, iga tuju juurde.