Kliiniline psühholoog: vaimse tervise «eriolukord» on kestnud juba aasta

Ooli sõnul on enamikul toimunud elus suured muutused. «Elustiil on muutunud oluliselt passiivsemaks: vähenenud on füüsiline koormus, suhtlemisvõimalused ja mitmekülgne meelelahutus ning hobitegevused,» ütleb ta. Samuti on suur hulk inimesi kogenud muutusi ka tööelus: töökoormuse tõusu või langust, tööülesannete muutumist või lausa töökaotust ja -vahetust. Koos elavaid inimesi mõjutab varasemast suurem ühine ajaveetmine ja suhtlemine. «Meid mõjutavad nii ebamäärasus ja teadmatus, kontrollitunde kadumine oma elu üle kui ka isoleeritus teistest inimestest. See on mõjutanud kõiki – ka inimesi, kellel endal või kelle perekonnas ei ole olnud koroonaviirusega nakatunud inimesi, ja ka neid, kes on pealtnäha igati hästi muutustega toime tulnud. See aasta on igale inimesele mingil määral stressirohke olnud ja pikaajalisel stressil on tagajärjed meie vaimsele ja füüsilisele tervisele,» räägib Ool.

Vaimse tervise alustalad paigast nihkunud

Psühholoogi hinnangul pöörduvad praegu psühholoogilise abi poole inimesed, kes on kurnatud suurest õppe- või töökoormusest, lastega tegelemisest või keerulistes peresuhetes viibimisest. «Peamine grupp inimesi on aga need, kellel on juba enne pandeemiat esinenud psüühikahäiretele iseloomulikke sümptomeid või toimetulekuraskusi. Viimane aasta on teinud raskemaks tervenemise ning sümptomeid süvendanud.»

Statistilisi andmeid psüühikahäirete esinemissageduse kohta pandeemia ajal alles kogutakse, kuid Ooli sõnutsi on kogu maailmas viiteid sellele, et inimesed on viimase aasta jooksul kogenud suuremat ärevust ja pinget ning rohkematel inimestel on esinenud depressioonile iseloomulikke sümptomeid. «Liikumis- ja suhtlemisaktiivsuse langus ning üksi kodus olemine loovad soodsaid tingimusi ka alkoholitarvitamise suurenemisele, mis on omakorda seotud unehäirete ja meeleolulangusega,» lisab Ool.