Keskkonnaministeerium plaanib seadustada metsaandmete salastamise (4)

«Siiani pole saadetud olulist osa andmetest, mida taotlesime juba septembris,» nentis Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus, avaldades lootust probleem agentuuriga suheldes lahendada. Ülikool taotles statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmeid ja nende analüüsimiseks vajalikke lisaandmeid.

SMI on kogu Eestit kattev valikuuring. Umbes 15 000 ringikujulisel proovitükil (pooled on püsivad, pooled ühekordsed) analüüsitakse metsa olemust, kui kiiresti mets kasvab, kui palju puitu samal ajal metsas ära kuivab, maha raiutakse jne. Proovitükkide andmed üldistatakse tervele Eesti metsale, nende järgi tehakse tulevikuprognoose, sh saab arvestada jätkusuutlikku aastast raiemahtu. Andmeid kasutatakse ka üle-Euroopalises statistikas ja uuringutes.

Ülikooli teadlased pakkusid, et SMI proovitükkide koordinaadid võib anda Rootsi eeskujul kuni 300-meetrise nihkega ja sel juhul vajaliku lisainfoga: kas proovitükid asuvad era- või riigimaal, kas mingis kaitsevööndis jne.

Keskkonnaagentuur otsustas aga anda ajutiste proovitükkide andmed täpsete koordinaatidega, alaliste proovitükkide koordinaate ja/või lisainfot aga üldse mitte.

Osalised andmed saatis keskkonnaagentuur andmekaitseinspektsiooni nõudmisel SMI andmed avalikustada. Inspektsioonile teatas agentuur, et keeldub püsiproovitükkide andmeid välja andmast.

Sellise meelevalla peale saatis andmekaitseinspektsioon keskkonnaministeeriumile nõude algatada kas keskkonnaagentuuri suhtes teenistuslik juurdlus või võtta ametnik vastutusele. Samuti märkis inspektsioon, et kui on soov seaduse järgi avalikud andmed siiski salastada, peab riigikogu selleks eriseaduse vastu võtma.

Kellegi vastutusele võtmisest pole midagi kuulda, küll koostas keskkonnaministeerium metsaseaduse muutmise eelnõu andmete salastamiseks: ainult siis olevat andmed täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad.